Reede 22.05 (Reinu jutt) Lisaksin veel Marite eelmise päeva jutule paar rida. Nimelt on need mäed tõesti väga võimsad. Kata Tjuta oli meie peatuspaigast 45 kilomeetri kaugusel jak ui sinna sõitsime, siis kogu aeg tundus, et need kivid on meie kõrval. Uluru otsa ronimisest veel nii palju, et mina käisin kuskil 1/3 peal ja Tõnis kuskil ½ peal. Tunnistan ausalt- sinna otsa ma ei julgenud ronida. Kardan kõrgust ja nagu Eestis öeldakse- hirm on see mis mehe araks teeb. Ja hirm tegi mind araks, sest mida kõrgemale läksin, seda rohkem nägin kuidas mu kõrval on mõlemal pool ainult üks suur kuristik. Ennast lohutama ma valedega ei hakkanud, et jalanõud on kehvad või siis füüsilinevorm sitt või siis, et mul polnud vett kaasas. Jalanõud olid enam vähem, füüsilinevorm ka ok ja veepudel oli samuti mul kotis olemas. Lihtsalt hirm sai minust võitu ja tunnistan seda ausalt. Samuti annan au neile kes seal üleval on ära käinud. Kel vähegi võimalik ja julgust jagub, tehgu see temp ära. Asi on seda väärt!
Nüüd aga tänase päeva tegemiste juurde. Hommikul ärkasime vara, pakkisime asjad ja Coober Pedy poole punuma. Isegi sööma ei hakanud, sest sõita oli ainult 230 km. Kohale jõudes avastasin, et see linn on kõige koledam linn mida oma elu jooksul olen näinud. Isegi Sillamäe on selle kõrval väga ilus. Linn asub keset kõrbe. On väga palju tolmu, majad on nagu kanakuudid. Osad majad on ehitatud poolenisti või täielikult maa alla, sest suvel on päeval väga palav ja talvel öösiti väga külm. Linn elatab ennast opaalide kaevandamisest. Terves linnas on enamus poed ainult sellised kus müüakse opaale. Käisime ka ise mõnes neis ja vaatasime ka muuseume. Samuti saime ka väikse ekskursiooni kus näidati kuidas opaale kaevandatakse. Juhul kui kellegi huvi kaevandamise vastu , siis ca 70 dollari eest saad omale rentide 50 korda 50 meetrit maatüki ja siis void seal 3 kuu jooksul opaale otsida, Soovi korral võid veel 12 kuu võrra pikendada rendilepingut.
Õhtul pesime oma auto kohalikus selvepesulas ära ja auto näeb nüüd välja nagu uus. Süüa ei viitsinud teha ja ostsime kohalikust baarist pitsat. Omanikuks on Itaalia päritolu mees ja oli väga hea ja väga suur.
Ongi tänaseks kõik. Homme siis jälle Marite kord.
Head ööd!
reede, 22. mai 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar