Ceduna

Pühapäev 24.05 (Marite jutt) Hommikul ärgates oli suhteliselt soe aga taevas oli täiesti pilves. Otsustasime, et käime ära Visitor Centeris ning vaatame, kas on midagi ilusat lähiümbruses vaadata. Kuna aga peale sööki tundus, et ilm kisub hullemaks ja päikest seal kandis täna suuretõenäosusega näha ei või siis sõidame edasi. Arvame, et tuleme veel sealt kaudu ida rannikule sõites läbi, seega pole hullu kui ei jõua igale poole. Mõne aja pärast linnast välja sõites hakkaski väga tugevalt sadama. Vahelduseks oli täitsa mõnus vihma näha. See oli meie reisi esimene vihm. Mulle vähemalt tekkis küll see peale Eesti sügise tunne. Ja samal ajal ka veidike koduigatsust ja Eesti suve igatsust.
Oma teel sõitsie läbi linnast nimega Kimba, mis asetseb lõuna osariigi linnadest täpselt Austraalia keskel. Seal samas oli ka üks suur kakaduu kuju, kellest otse loomulikult mina pilti tegin.
Sõidust jäi meelde ka üks ülbik rekka juht, kellele valmistas suurt raskust meile märku anda, et millal ees tee vaba on, et mööduda. Muidu on siin enamus ikka sõbralikud. Väga paljud lehvitavad ehk siis teevad outback wave´i. Ja kui paluda (käega märku anda), siis lasevad ka mööda minnes tervituseks signaali.
U. kella 15 jõudsime päikese paistega linna nimega Ceduna, kus elab veidi üle 3000 inimese. Sõitsime kokku 474 km. Enne kui leidsime meie sobiva karavanpargi, külastasime veel kolme teele jäävat parki. Ööbimiseks valisime kohe ookeani kaldal asetseva Forshore Caravan parki. Peale kiiret poeskäiku tegime jalutuskäigu ookeani äärde sadamakaile, kus inimesed nautisid ilusat tuulevaikset õhtut ja püüdsid kala. Osade püüdjatega rääkisime paar sõna juttu ja tegime nende saagist pilti (kaheksajalg, sinine krabi, heeringas ja mingi sarvega kala). Tekkis endalgi tahtmine õng kätte võtta ja proovida. Aga arvame, et teeme selle kalapüügi ka Austraalias kunagi ära.
Päikese loojang oli ka väga ilus, kui kai laternad peegeldusid vees. Ceduna on linn, kuhu tahaks kunagi tagasi.