Lepatriinude jõulud

Esmaspäev 11.05 (Reinu jutt) Miks Lepatriinude jõulud? Sellepärast, et hommikul olime kõik kolmekesi mingite putukate poolt ära söödud. Olime punaseid väikesi täpikesi täis. Neid oli meie kehade peal igal ühel vähemalt sada. Kui mitte rohkem. Tõenäoliselt olid need putukad liivakärbsed. Loodetavasti on eesti keeles nende nimi selline. Inglis keeles on igatahes sandflies. Võib olla pole need ka liivakärbsed. Igatahes on need putukad väga väikesed ja nad ilmuvad välja pimeduses ja eestlased tunduvad olevat nende rahvustoiduks eestlased. Punnid ise on ka muidu naljakad keskelt on punane ja punase ümber on valge ring. Ööbisime muidugi naljakas karavanpargi ääres mis oli suure tee ääres ja lisaks veel kohe lennujaama kõrval. Hommikul hakkasid lennukid üle pea vuhisema ja autod vurasid nagu tipptunnil Liivalaia tänaval. Õnneks see eriti ei häirinud, sest oleme harjunu vara ärkama. Täna magasime kauem. See tähendab siis kella seitsmeni. Kuigi jube niiske on siin, ikkagi troopiline vöönd. Higi jookseb iga väiksema liigutuse peale. Öösel tegin isegi autoukse mingi aeg lahti, sest akendest ei piisanud.
Plaanime Darwinis olla kaks päeva ja niisama kolada linna peal. Nautida tsivilisatsiooni ja lihtsalt puhata. Muidu on ainult üks lõputu sõitmine. Tänane plaan oli siis, et teeme vajalikke sisseoste ja lahendame muresid. Sisseostude pärast on ka pealkirjaks Lepatriinude jõulud, sest kolasime ikka päris korralikult mööda poode. Nagu jõulude aeg! Ostsime mulle korraliku seljakoti, sest hind oli hea ja spordikotiga on ikka päris nüri reisida. Eks ma kingin selle Uhlspordi spordikoti mõnele kohalikule aborigeenile. Tagasi ma seda ju vedama ei hakka. Kuigi trennis käimiseks sobiks ta väga hästi. Lisaks soetasime omale mingi teki moodi asja, sest lõunasse sõites on sisemaal ööd külmad ja see kulub marjaks ära. Veel ostsime mingit aerosooli, et me homme hommikul lepatriinud poleks. Lisaks veel toidupood. Kaubanduskeskus oli muidugi väga suur. Ma arvan, et Eestis nii suurt keskust pole. Kuigi Darwinis elab ainult 70 000 inimest.
Päeva nael oli muidugi see, kui käisime kesklinnas Telstra poes. Telstra on siin kõige suurem kommunikatsioonifirma. Ostsime nädal tagasi Port Headlanis olles Telstra mobiilse internetipulga. Seda me muidugi käima ei saanud ja siia saabudes läksime esindusse, ning palusime neil selle tööle panna. Olime kokku seal poes 1,5 tundi, aga need ahvid ei saanud seda vidinat ikka tööle panna. Kohalikus arvutis see pulk töötas, aga meie omas mitte. Tädi oli ikka lõpuks päris närvis, ta helistas kuskile ja rääkis mingi IT vennaga ja muutis arvutis seadeid ja proovis igasugu trikke. Lõpuks kutsus poejuhataja ja see siis ütles, et meie arvutil on midagi viga ja nemad seda korda teha ei saa. Ütlesime, et kuidas saab meie arvutil viga midagi olla kui see tädi just laadis raha meie arvutiga meie kontole. Vastuseks saime mingi umbmäärase jura. Palusime siis, et makske meile raha tagasi ja läheme sõpradena laiali. Seda nad muidugi ei olnud nõus tegema. Igatahes lahkusime sealt vihastena. Plaanisime kirjutada kurja kirja, sest see polnud esimene kord kui meil Telstraga jama on. Esimene kord oli siis kui me ei saanud 2 päeva Eestisse helistada. Peale kurja kirja kirjutamist sain asi nagu imeväel korda. Kuigi telefoniga neile helistades ajasid nad suust igast jama välja. Õnneks jäi selles suures kaubanuskeskuses meile veel üks Telstra pood ette. Eestlane on loll, aga järjekindel. Nii ka meie. Läksime sinna sisse ja rääkisime oma mure neile ära. Sealne tüdruk ütles, ah- ah ja hakkas tegutsema. Õigemini uninstallis Telstra programmi ja installis uuesti tagasi. Siis töötas asi nagu kellavärk. Nüüd siis saame internetis käia kus on Telstra leviala.
Kirja Telstrasse kirjutame ikkagi. Kirjutame millised lambad seal esimeses poes olid ja kui asjalikud inimesed teises on. Sellest jällegi moraal- järjekindlus viib sihile. Nagu ka on ammu teada, et mida suurem firma seda rohkem pohui on neil klientidest.
Õhtul grillisime lambaliha ja vedelesime üle tunni aja basseinis. Ookeani ei julge minna, sest alles eile oli olnud kohalikus nudistiderannas suur krokodill. Ujuma ei soovitanud ka minna karavanpargi vastuvõtus töötav tädi. Ongi tänaseks kõik. Homme siis jälle Marite kord.
Cheers, mates!
PS! Liia, kas sa emale panid arvutisse Skype?