Pühapäev 10.05

(Marite jutt) Algustan kõige pealt sellega, et soovin ka kõikidele emadele ilusat emadepäeva! Aga otse loomulikult kõige suuremad tervitused ja kallistused oma emmele J!!!
Meie emadepäev möödus siin täna suuresti autos aga tegime ikkagi ära...oleme nüüd Darwinis (krokodillide ja suure kivi (Uluru) osariigis). Sõitsime kokku 833 km (mina sellest lõpus 220km). Hommikul oli meil äratus päris vara. Kuna väljas läks valgeks, siis läks ka uni ära ja tõusime juba 5.30. Värskendav dusš, söök, kompsud kokku ja tegime karavanpargist minekut. Sõit möödus suhteliselt tavapäraselt. Taas oli mõlemal pool teeperve mitmeid kängurude laipu ehk siis „magavaid kängurusid“. Siin kandis on aga mingil põhjusel just väiksed kängurulapsed rataste alla jäänud. Ja seal kus on känguru või keegi rataste alla jäänud, on kohe kindlasti näha ka kotkast või kotkaid õhus liuglemas või teel seismas. Ja kotkad on suhteliselt julged ja ülbed, et sõidad autoga täiel kiirusel nende suunas aga nad ei taha oma saaki nii kergesti loovutada. Nägime isegi kuidas üks kotkas oma küünte vahele haaras terve kängurulapse ja siis koos sellega võsa poole lendas.
Siin põhjaterritooriumil võib sõita kuni 130 km tunnis. Meie nii suurel kiirusel ei sõida, kuna bensiini võtab siis rohkem ja natuke liiga ohtlikuks läheb ka (kunagi ei tea, millal keegi teele jookseb või teel on). Täna nägime ka teeääres täitsa leekides võsa. Midagi väga hullu ei olnud aga toss oli ikkagi päris korralik. Põlenud tee ääri on siin näha päris tihti. Kõik nendest ei ole muidugi metsatulekahjud. Lääne osariigis on väga populaarsed kontrollitud põletamised, mille eesmärk on põletada ära just metsa äärealad, et kui tõeline tuli lahti läheb, siis nendest kohtadest, kus on juba põletataud, tuli edasi ei lähe.
Kellaaeg on meil nüüd ka jälle teine. Põhja territooriumile jõudes tuli kell 1, 5 tundi edasi keerata ehk siis nüüd on Eestiga ajavahe jälle suurem.
Darwinisse jõudsime peale 17st. Esimese asjana tegime kohe barbequed (kartuleid ja kanakoibi/tiibu). Siin on kliima aga lisaks palavusele ka niiske. Nii et koguaeg on nahk märg ja riided niisked. Peale sööki hüppasime kohe välibasseini, kus oli ainuke koht, kus saime jahutust ja eemale tüütutest sääskedest. Kuna väljas on peale kuute juba pime, siis suplesimegi kuuvalgel (ok, natuke paistis valgust ka eemal olevast tänavapostist). Igaljuhul oli mõnus. Tegime basseinis ujumisvõistlusi. Jess, see on ala, milles suudan Reinule ära teha.