Neljapäev 30.04

04 (Reinu jutt) Ärkasime hommikul vara kuskil 6.30. Tõstsime oma kompsud tagasi taha, lükkasime istmed uuesti ülesse, pesime, kusesime ja kammisime ennast, ning sõit võis alata. Õhtuks plaanisime jõuda Monkey Miasse. Teele jäi veel Kalbarri koos oma koos oma kuulsa Natural Windowiga. Kalbarisse pidime jõudma täpselt kell 9 kui algab pelikanide toitmine. Kohale jõudes polnud ei toitmist, ega pelikane. No worries ehk sitta kah, nagu meil tavaks nüüd äelda. Võtsime siis suuna Natural Windowi poole. See oli natukene suurest teest kõrval ja tuli sõita teed mööda mis kulges keset kõrbe. Tee oli liivane ja kohati nii treppi sõidetud, et üle 20 km/h ei saanud sõita. Enamasti sai sõita kuskil 50 km/h. Lootsin, et enam mööda nii hullu teed sõitma ei pea, aga lootus on lollide lohutus ja tulemas oli veel hullemaid teid. Sellest, aga hiljem. Aken oli iseenesest kaljus mingi auk kus sai pilti teha ja maastik meenutas natuke Ameerikat. Õigemini Ameerika filme. Lisaks oli seal jubedalt kärbseid kes olid tüütud. Kiirelt see aken üle vaadatud võtsime suuna Monkey Mia poole. Natuke peale kella 17 olime Monkey Mias, olime selja taha jätnud päevaga 636 km. Teed suuremate kohtade vahel on muidu head ja sõita võib enamasti 110 km/h. Seega pole mingi probleem selline vahemaa 6 tunniga ära sõita. Ööbisime kohalikus karavanpargis. Selle eest tuleb küll maksta, aga sul on olemas dush, köök, gaasigrill ja köögi kasutamise võimalus. Päris luksus, või mis. Karavanpargis olid kaks kodustatud emu. Tegin ühe lolli vea ja hakkasin emusid kartulikrõpsudega toitma. Need totakad ei tahtnud sellega leppida kui ma neid enam toita ei tahtnud. Tahtsid nokaga mind lüüa, lollid loomad. Marite kartis neid. Õhtul käisime ookeanis ujumas ja mingi kell 20 magama.