Eile õhtul sai valmis kirjutatud alljärgnev blogilõik aga kuna just enne netti üles riputamist sai netiaeg otsa, siis teen seda nüüd...
Täna oli väga mõnus rannapäev. Olin seda juba nii kaua oodanud. Mitte, et poleks varem ilusaid ilmu olnud aga siis oleme kas just tööl olnud või siis kuskil mujal käinud. Hommikul enne kümmet autosse istudes ei tõotanud küll mitte eriti päikselist ilma. Rein juba jõudis mind teel kesklinna norida, et mul on nüüd stress, et ma ei saa päikese käes higistada. Aga peale seda kui võtsime Batman Ln´ilt Tõnise ja Dora peale ning jõudsime Bondi beach´ile olid enamus pilvi kadunud, järgi oli vaid mõnus mahe tuul ja päike.
Viimast päeva oli Bondi´l tasuta näitus nimega “Sculpture by the sea”, mis kulges mööda rannajoont (Bondi beach´ist kuni Tamarama beach´ini). Näitus ise oli päris huvitav aga nautimist segas see, et seda vaatamas oli liiga palju inimesi. Liikuda oli vaevaline ja piltide tegemine oli ka suhteliselt raskendatud. Eriti kihvt oli aga see, et täna õnnestus esimest korda elus näha vaala. Piltidele teda eriti ei saanud aga vähemalt oma silmaga nägime nüüd ära, kuidas ta veest välja hüppas ja vett pritsis. Vaal ujus turistidele mõeldud vaalavaatlus laeva kõrval päris tükk aega. Arutasime ka omavahel, et arvatavasti teda ikka mingite helidega sinna kõrvale ujuma meelitati, muidu ei oleks ta nii kaua seal laeva kõrval kaasa ujunud.
Kui eksponaadid oli vaadatud, siis sättisime ennast rannaliivale. Kuigi võib öelda, et enamus ajast olime siiski vees. Ujumisest küll midagi välja ei tulnud, sest lained olid liiga suured. Hüppasime niisama lainetega võidu ja loopisime ühte rätikut omavahel, mille veest hulpimas leidsime. Natuke ujuda saime rannal olevas basseinis, kus oli samuti ookeani vesi (nii vähemalt tundus).
Lained ei ole siin üldse nagu Eestis. Kui ikka laine tuleb, siis kohati üle pea (mis sest, et oled põlveni saati vees) ja siis lükkab sind täie jõuaga kalda poole. Üks hetk hakkas Rein südamest naerma. Ma ei saanud kohe muidugi aru, et mis värk on aga siis avastasin, et suur laine oli mu päevitusriiete ülaosa korralikult paigast ära nihutanud. Hahaaa…..Aaa, muide siin randades osad või siis päris mitmed naised harrastavad topless päevitust. Ju siis on nii väga soov rinnavähki saada.
Enne koju sõitu käisime läbi ka Vene poest. Nüüd saab jälle vahelduseks saiale natuke aega tumedat leiba süüa.
Kodus avastasime, et päike oli päris korralikult peale hakanud. Vaatamata sellele, et end 30se faktori päikesekreemiga kokku määrisime, olid mul õlad täitsa punased ja valusad. Õnneks oli veel alles tilk Eestist kaasa võetud Burnshield´i, mis peale peale määrimist mõjus kohe. Hea asi on ikka välja mõeldud.
Homme muide lubab taas korraliku rannailma (kuni 32 kraadi) aga homme tuleb juba tööle minna. Nagu eelmine kord juba mainisin, siis selle aasta lõpuks tuleb tublisti raha teenida. Aga ka õhtuti on ilm veel täitsa soe ja kui soovi siis jõuab ka siis randa.
Reede peale tööd sõitisme kesklinna. Saime kokku Tõnisega ja jalutasime niisama mööda linna ning nautisime Darling Hourbour´i (igasugu meelelauhutusasutused ookeani kaldal) ja suurte kontorihoonete tuledesära.
Ja eile õhtu käisime Tõnise ja tema indialasest korterikaase Sunnyga ühes India toidukohas söömas. Vahelduseks jälle täitsa hea. Eriti meeldis mulle piimaga valmistatud tee.
esmaspäev, 16. november 2009
laupäev, 7. november 2009
kolmapäev, 4. november 2009
Õigel ajal, õiges kohas
Aga minul on täna töölt vaba päev ja nüüd üritangi midagi kasuliku selle päevaga peale hakata, et ei tunneks õhtul, et niisama päeva maha magasin. Kuigi ka see oleks vahelduseks päris mõnus. Lahedam oleks olnud kui väljas oleks nii ilus ilm olnud, et oleks saanud päikest võtta ja niisama chillida aga eks siis leian tubaseid toimetusi.
Tegelikult kui supervisor oleks mind tööle pannud, siis oleks hea meelega ka tööle läinud. Meil siin üks suurem projekt käsil, kui nii võib öelda aga ei kirjuta sellest pikemalt. Kes teavad, need teavad. Eks anname aasta lõpus teada, kas saime omale püstitatud eesmärgiga hakkama. Vihjeks nii palju, et praegu tuleb kõvasti tööd rabada ja pappi kokku ajada.
Rein töötab alates teisipäevast uue tööandja juures. Töö iseenesest on sama- maaler. Suur pluss selle juures on aga natuke kõrgem palganumber.
Eelmise tööandja juures oleks nii või naa umbes nädalakese pärast töö otsa saanud. Nii, et ajastus uue tööandjaga kohtumiseks oli suhteliselt ideaalne. See oli u. 2 nädalat tagasi, kui Rein bensiinijaamas peale tööd oma värviste riietega kütust võttis ja üks kohalik temaga juttu tegi. Põgus jutuajamine viis selleni, et vahetati numbreid ja lepiti kokku, et hoiavad ühendust. Et siis võibolla tulevikus koos maalritööd teha. Ja nüüd siis selleks teisipäevaks leppisidki nad kokku, et Rein teeb väikse proovipäeva ja näitab kui hea maaler ta on. Ja proovipäev lõppeski sellega, et Rein teatas oma eelmisele ülemusele, et asub homsest uude kohta tööle. Täna siis Rein kolmandat päeva uues kohas ja ütles, et on igati rahul. Tore, loodame, et kõik sujub ja tööd jätkub. Esialgu oli jutt, et selle aasta lõpuni kindlasti.
Minul on aga tööga veidike madalseis. Kui enne oli hotell peaaegu iga päev 100% välja müüdud, st kõik toad olid inimesi täis, siis nüüd on protsent langema hakanud. Ja langeb kuni aasta lõpuni veelgi. Nii vähemalt ülemused ennustavad. Mis tähendab siis, et iga päev ei saa teha täis pikki päevi ja ei saa ka iga päev tööl käija, kui tahaks. Homme näiteks saan teha vaid 4 tundi. Homme on ka tegelikult erand, kuna kõik toateenijad on tööle kutsutud, et kõik saaksid osa töötajatele korraldatavast koosviibimisest (tänupidu töötajatele heade kasuminumbrite eest). Eks näis mis moodi see planeeritud nelja tunnine üritus välja näeb. Loodan, et siis laupäev ja pühapäev saan vähemalt tööle minna.
Eelmine vaba päev oli meil koos pühapäev aga kuna tervis oli meil mõlemal nii kehv, siis möödus see suhteliselt põdedes ja mitte midagi tehes. Mis sest, et laupäeval sai suure suuga kokku lepitud, et homme on kindel randa minek. Julgen pakkuda, et meie halloweeni seltskonnast randa küll keegi ei jõudnud.
Halloweeni tähistasime väga toreda peoga Tõnise juures koos tema korterikaaslaste ja nende tuttavatega. Kõik olid endale, kas vähem või rohkem midagi huvitavat selga ja pähe leidnud ning isegi tagahoov, kus istusime oli kaunistatud halloweenile kohaselt. Pidu algas suhteliselt vaikselt ja tagasihoidlikult aga lõpuks oli ikka päris korralik nali ja naps. Öösel kui Reinuga mööda tänavaid käisime, et koju sõiduks taksot leida, siis ei leidunud inimest, kes ei oleks Superman´i tundnud.
Järgmine päev oli muide ideaalne rannailm. Õnneks suutsin end nii palju kokku võtta, et jõudsin kolmeks tunniks hotelli taga asuvasse parki. Uni oli nii magus, et hetkes avastasin end isegi silmad kinni varjus päevitamas.
Esmaspäev ja teisipäev palavad rannailmad jätkusid. Õhutemperatuurid tõusid päeval isegi 38 kraadini, mis oli küll ikka täitsa õudne. Mitte midagi tehes oli ka nahk märg ja õhku mida hingata lihtsalt ei olnud. Käisime mõlemad peale tööd 2 korda jaheda dušši all, et mitte päris ära minestada. Ja öösel oli suhteliselt võimatu magada. Vahet ei olnud, et kas aken oli lahti või mitte.
Ilmad on siin igatahes hästi muutlikud. Ühel päeval on jube palavus, siis järgmisel sajab vihma ja on jahe. Täna on näiteks terve päev pilves olnud ja kraade 20 ringis.
Osad teist on kindlasti juba ise ka märganud, et meil siin blogis väike uuendus. Nimelt otsustasime, et hakkame ka twitterit pidama. Üleval paremas nurgas hakkame mitte just igapäevaselt aga tihti lühidalt teada andma, et mis teoksil.
Aga ei tulegi praegu rohkem midagi meelde. Järgmise korrani. Teie, kes te Eestis olete- nautige miinuskraade. Varsti peaks teil ka lumi maha tulema. Lahe.
Tegelikult kui supervisor oleks mind tööle pannud, siis oleks hea meelega ka tööle läinud. Meil siin üks suurem projekt käsil, kui nii võib öelda aga ei kirjuta sellest pikemalt. Kes teavad, need teavad. Eks anname aasta lõpus teada, kas saime omale püstitatud eesmärgiga hakkama. Vihjeks nii palju, et praegu tuleb kõvasti tööd rabada ja pappi kokku ajada.
Rein töötab alates teisipäevast uue tööandja juures. Töö iseenesest on sama- maaler. Suur pluss selle juures on aga natuke kõrgem palganumber.
Eelmise tööandja juures oleks nii või naa umbes nädalakese pärast töö otsa saanud. Nii, et ajastus uue tööandjaga kohtumiseks oli suhteliselt ideaalne. See oli u. 2 nädalat tagasi, kui Rein bensiinijaamas peale tööd oma värviste riietega kütust võttis ja üks kohalik temaga juttu tegi. Põgus jutuajamine viis selleni, et vahetati numbreid ja lepiti kokku, et hoiavad ühendust. Et siis võibolla tulevikus koos maalritööd teha. Ja nüüd siis selleks teisipäevaks leppisidki nad kokku, et Rein teeb väikse proovipäeva ja näitab kui hea maaler ta on. Ja proovipäev lõppeski sellega, et Rein teatas oma eelmisele ülemusele, et asub homsest uude kohta tööle. Täna siis Rein kolmandat päeva uues kohas ja ütles, et on igati rahul. Tore, loodame, et kõik sujub ja tööd jätkub. Esialgu oli jutt, et selle aasta lõpuni kindlasti.
Minul on aga tööga veidike madalseis. Kui enne oli hotell peaaegu iga päev 100% välja müüdud, st kõik toad olid inimesi täis, siis nüüd on protsent langema hakanud. Ja langeb kuni aasta lõpuni veelgi. Nii vähemalt ülemused ennustavad. Mis tähendab siis, et iga päev ei saa teha täis pikki päevi ja ei saa ka iga päev tööl käija, kui tahaks. Homme näiteks saan teha vaid 4 tundi. Homme on ka tegelikult erand, kuna kõik toateenijad on tööle kutsutud, et kõik saaksid osa töötajatele korraldatavast koosviibimisest (tänupidu töötajatele heade kasuminumbrite eest). Eks näis mis moodi see planeeritud nelja tunnine üritus välja näeb. Loodan, et siis laupäev ja pühapäev saan vähemalt tööle minna.
Eelmine vaba päev oli meil koos pühapäev aga kuna tervis oli meil mõlemal nii kehv, siis möödus see suhteliselt põdedes ja mitte midagi tehes. Mis sest, et laupäeval sai suure suuga kokku lepitud, et homme on kindel randa minek. Julgen pakkuda, et meie halloweeni seltskonnast randa küll keegi ei jõudnud.
Halloweeni tähistasime väga toreda peoga Tõnise juures koos tema korterikaaslaste ja nende tuttavatega. Kõik olid endale, kas vähem või rohkem midagi huvitavat selga ja pähe leidnud ning isegi tagahoov, kus istusime oli kaunistatud halloweenile kohaselt. Pidu algas suhteliselt vaikselt ja tagasihoidlikult aga lõpuks oli ikka päris korralik nali ja naps. Öösel kui Reinuga mööda tänavaid käisime, et koju sõiduks taksot leida, siis ei leidunud inimest, kes ei oleks Superman´i tundnud.
Järgmine päev oli muide ideaalne rannailm. Õnneks suutsin end nii palju kokku võtta, et jõudsin kolmeks tunniks hotelli taga asuvasse parki. Uni oli nii magus, et hetkes avastasin end isegi silmad kinni varjus päevitamas.
Esmaspäev ja teisipäev palavad rannailmad jätkusid. Õhutemperatuurid tõusid päeval isegi 38 kraadini, mis oli küll ikka täitsa õudne. Mitte midagi tehes oli ka nahk märg ja õhku mida hingata lihtsalt ei olnud. Käisime mõlemad peale tööd 2 korda jaheda dušši all, et mitte päris ära minestada. Ja öösel oli suhteliselt võimatu magada. Vahet ei olnud, et kas aken oli lahti või mitte.
Ilmad on siin igatahes hästi muutlikud. Ühel päeval on jube palavus, siis järgmisel sajab vihma ja on jahe. Täna on näiteks terve päev pilves olnud ja kraade 20 ringis.
Osad teist on kindlasti juba ise ka märganud, et meil siin blogis väike uuendus. Nimelt otsustasime, et hakkame ka twitterit pidama. Üleval paremas nurgas hakkame mitte just igapäevaselt aga tihti lühidalt teada andma, et mis teoksil.
Aga ei tulegi praegu rohkem midagi meelde. Järgmise korrani. Teie, kes te Eestis olete- nautige miinuskraade. Varsti peaks teil ka lumi maha tulema. Lahe.
Tellimine:
Postitused (Atom)
