Linnapäev

Teisipäev 12.05 (Marite jutt) Taas kord oli üks tore päev. Täna õnneks ei olnud enam nii palav ja niiske kui eile aga võibolla hakkame ka natuke selle kliimaga ka harjuma. Äratus oli meil tavapärasest hiljem ehk siis kell 8.00 aga selles võib vist süüdistada seda, et keerasime ju kella 1,5 tundi edasi. Igatahes hommikul otsustasime, et jääme ka tänaseks ööks siia samasse karavanparki (Lee Point Village Resort). Täna oli meil täitsa linnaga tutvumise päev. Jalutasime jälle läbi linna peamise ostutänava Smith Street Mallil. Muud ei ostnud kui endale liivakärbeste poolt tekitatud punnide sügelemise leevendamiseks rohtu. Näen välja ikka tõeline lepatriinu. Apteeker ütles, et mul nendest kärbeste hammustustest on väike allergia tekkinud. Eks nüüd pean mõned päevad allergia tablette võtma aga pole hullu. Kuna ostsime eile ka tugeva toimelise spray sääskede ja kärbeste peletamiseks, siis loodan, et enam nii lepatriinuks ei lähe ja ennast lolliks sügama ei pea.
Darwini linnapilt on täis suhteliselt uusi ehitisi ja midagi väga ajaloolist vaadata ei ole. Seda seetõttu, et alles aastal 1974 laastas linna tugev tsüklon Tracy ja linn tuli suuresti uuesti üles ehitada. Nagu tõelisele turistile kohane, siis nägime ära ka linna kõrgeima kohtu (Supreme Court) hoone, parlamendi hoone ja mõned muud olulisemad hooned. Eriti huvitav oli külastus Teise Maailmasõja aegsesse maaalusesse õlitunnelisse. Enne kui lubati väikse raha eest tunnelisse jalutuskäigule rääkis üks mees sellega seonduvast ajaloost. Päris huvitav oli aga väga kõle, sest ikkagi ju maa all.
Jalutasime ka ookeani äärsel jalutusteel (Picentennial Park), kus olid ka mitmed mälestusmärgid Darwini eest võidelnud kodanikele. Pargis nägime aia tagant ära ka kuidas näeb välja üks tõeline välikino. Oligi nagu kino ikka; suur ekraan ja toolid, mis ei tundunud olevat väga mugavad. Aga mida ei olnud, oli siis lagi ehk siis katus. Filme näidatakse seal 7 päeva nädalas, seda siis kuival perioodil.
Tahtsime kogeda Doctors Gullys toimuvad Acuascene´t ehk siis tõusu ajal pidavat kalad tuleme väga madalasse kalda äärsesse vette ja siis olevat neid võimalik peaaegu peo pealt toita. Kahjuks jõudsime oma jalutuskäiguga sinna liiga hilja. Täna toimus see juba hommikul peale poolt üheksat. Aga pole hullu, kõike ei jõuagi vaadata. Nt, tuli mul siin kohal meelde, et meil jäi nägemata ka teel Broomest Darwinisse jääv suuruselt maailma teine meteoriidikraater (Wolfe Creek). Kuulsime eestastle käest, keda kohtasime Broomes (töötasid Mango place´s), et selles kraatris on tehtud ka üks õudusfilm.
Ja samuti jäi blogis kirjutamata, et Broomes külastasime ühte põnevat kohta veel. Nimelt üks õllepruulija pakub oma pubis huvitavaid maitseelamusi, kuhu ka meie sisse astusime. Oleme nüüd proovinud chilliõlut, mangoõlut, siidriõlut, suitsuhõngulistõlut ja muid tavapäratuid. Meie ühine lemmik oli gingerõlu, mis ühel eriti palaval päeval on tõeline nauding. Ja chilli oli tõeline chilli, mida juua küll ei kannata.
Ja kui tulla oma jutuga tagasi tänase päeva juurde, siis peale linnaskäiku nautisime siinset talve ehk siis suplesime basseinis ja seda isegi kaks korda. Kohe peale linnast karavanparki tagasi jõudes ja õhtul kuuvalgel. Mõtlesime tegelikult, et õhtul peale sööki lähme jalutame natuke rannas ja vb kastame ka varbad vette aga lähedal asuv rand osutus siiski silmapetteks. Peale natukest jalutust ookeani poole otsustasime, et kuna hakkab juba väga hämaraks minema, et targem oleks siiski basseini minna. Kuna ei tahaks pimedas mõne krokodilli otsa komistada. Siin kandis pidavat neid jaguma igale poole. Seni ei ole veel ühtegi kohanud aga arvan, et homme Kakadu rahvuspargis avaneb meile see võimalus.
Eks andke ikka oma tegemistest ka teada. Ja tuletan veel meelde, et meil nüüd skype võimalus (seda muidugi vaid kohtades, kus on ka telefoni levi).