Kakadu rahvuspark

Kolmapäev 13.05 (Marite jutt) Täna oli meil Kakadu rahvuspargiga tutvumise päev. Kuna see on Austraalia suurim rahvuspark (~20 000km2), siis loomulikult ei jõudnud me tänase päevaga kõike turistidele avatud kohti (millele ligipääs 2 veolisele autole) ära vaadata. Natuke fakte ka: rahvuspargis elab üle 290 linnuliigi, 68 liiki imetajaid, üle 300 liigi kalu, üle 120 liigi roomajaid, 26 liiki konni, üle 2000 putuka liigi ja üle 10000 putuka. Osad nendest liikidest elavaid vaid Kakadu rahvuspargis. Näiteks magevee krokodillid elavad vaid Austraalias.
Hommikul külastasime enne Kakadu rahvusparki jõudmist tee äärde jäävat väikest muuseumi, kus oli võimalik saada infot kõik võimalike loomade, lindude, kalade ja putukate kohta, kes põhja territooriumil elutsevad. Näiteks ühe plakati peal oli välja toodud erinevad moskiito liigid. Poleks uskunudki, et neid nii palju üldse eksisteerib. Nüüd õhtul lasime end veel korralikumalt putuka mürgiga üle, kui eile.
Kakadu rahvuspargis käisime kõige pealt kohas nimega Mamukala, kus viis laudtrepp madala vee kohale, kus näiteks krokodillidele meeldib elada, lisaks veel väga erinevatele lindudele jm. Krokodille ei näinud aga hoiatavaid silte oli küll näha. Hoiatavad sildid on muideks siin rahvuspargis igal pool. Isegi karavanpargi kõrval puude all on silt täitsa olemas. Nii et rajalt ei tasu kõrvale astuda.
Jalutasime kohas nimega Ubirr, kus võis näha aborigeenide poolt joonistatud kivimaalinguid (varasemad olevat isegi 20 000 vanad. Osad nendest joonistest on muidugi aborigeenide poolt juba mitmeid kordi üle värvitud, et need kauem säiliks aga joonised kui sellised on ikkagi väga vanad). Lisaks kivijoonistele avanesid jälle ilusad loodusvaated märgistatud radadelt ja vaateplatvormidelt. Põhja territoorium on võrreldes lääne osariigiga täitsa roheline. Lisaks käisime läbi ka koha nimega Nouriangie, mis oli samuti aborigeenide kunagine elupaik. Koduks olid neil suurte (väga suurte) kivide vahele jäävad tühimikud, mis pakkusid kaitset nii tuule, vihma, kui ka tule eest.
Ööbime jäime samuti rahvuspargis olevasse karavanparki (Gagudju Lodge Cooinda), et siis hommikul võtta ettetaas üks käimisrada, mis möödub krokodillide meelispaigast Yellow Water veekogust. Kui rajalt kõrvale ei astu (mida me ka ei kavatse teha), siis ei tohiks seal midagi ohtliku olla, vaid ilusad loodusvaated. Kui aga jalutuskäigul krokodille ei kohta, siis homsel Yellow Water tuuril päris kindlasti (nii vähemalt lubati). Aga eks sellest räägib siis juba homses blogis.