Neljapäev 28.05 (Marite jutt) Jõudsime eile peale kuu ajast rännakut taas tagasi Manjimupi. Jääme nüüd mõneks ajaks st. mõneks kuuks siia. Kuna puude istutamine algab alles paari nädala pärast, siis lähme täna juba väikesele tööotsingule. Sõidame läbi Manjimupi ümbruses olevad farmid ja küsime, kas on abikäsi vaja. OK, eks siis hiljem anname teada, kuidas meil läks.
Juhuuu......Leidsime tööd. Kuigi mingi hetk tundus juba täitsa lootusetu, kuna farmides, kus jutule saime, oli igal pool sama jutt. Kõik korjavad viimast saaki ja ka selleks on juba töötajad olemas. Õnneks üks farm, kes tegeleb ka päris mitme asjaga (õunad, avokaadod, pähklid jm) võttis meie telefoninumbri, et siis meile natukese aja pärast tagasi helistada. Helistaski. Sõitsime farmi tagasi, vaatasime töökoha üle ja leppisimegi kokku, et homsest (kell 8.00) alustame õunte (Pink Lady) korjamist. Töö on tükitöö ehk siis mida rohkem korjad, seda rohkem raha. Tundub lihtne, eks? Tegelikult arvan, et oleme homme peale tööd täitsa läbi. Või kui räägin vaid enda eest, siis arvan, et olen homme nagu tühjaks pigistatud sidrun.
See, et töö nii kiiresti leidsime on super. Ainuke paha asi on see, et meie kõik tööriided ja jalanõud on hetkel Perthis (Haraldi ja Mareti juures). Aga mis seal ikka, eks tuleb siis 2 päeva kuidagi teiste riietega hakkama saada. Laupäev peale tööd sõidame Perthi ja pühapäev koos kogu kraamiga, mis enne reisi sinna jätsime, jälle tagasi Manjimupi.
Pikemalt ei kirjuta, kuna tuleb magama minna, et homme õunte korjamiseks vormis olla.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar