Laupäev 2.05

(Reinu jutt)Äratus jälle kuskil 6.30 ja võtsime suuna Tom Price poole. Coral Bayst on sinna üle 600 km. Tee oli muidugi nagi ikka seal kandis väha üksluine. Ainult kõrb ja mingid põõsaste moodi puud ainult. Vahel ka mõned mäed nagu Ameerika filmides. Tee ääres jällegi sadade kaupa surnuid kängurusid ja vahelduseks ka mõni lehm. Seal keset kõrbe on päris palju metsikuid lehmasid kes söövad teede ääres. Samuti parvede kaupa igas suuruseid kotkaid kes neid korjuseid siis söövad. Need linnud ei viitsi korjuse juurest lennata kuigi näevad autot lähenemas, isegi kui lendavad, siis viimasel hetkel. Muidugi mitte kõrbe poole vaid ikka samat trajektoori pidi mis autol. Korra leidis isegi üks kotkas oma otsa meie auto esiklaasis. Kotkas oli natuke suurem kui vares ja tuleb ainult Jehoovat tänada, et klaas terveks jäi. Tegelt on ka nende lindude vastu rohi olemas. Tuleb lihtsalt aegsasti enne laiba juurde jõudmist signaali lasta, siis tõmbavad nad uttu. Lisaks nägime teel jalutamas veel suurt sisalikku. Nii oma meetri pikkust, kollast värvi ja lilla keelega. Keel käis pidevalt suust välja, rõve elukas.
Tom Price jõudsime kuskil kell 15. Läksime esmalt Colesi ja ostsime liha, juurikaid ja muud head paremat. Õhtul plaanisime ööbida kohalikus karavanpargis ja seal jälle luksus missugune. Juurikate leti juures olles jätsin oma ostukäru keset vahet ja kohalik töötja ei saanud hästi liikuda. Ütlesin talle viisakalt- Sorry. Mille peale vastas tema...arvake ära mis ta vastas. Te ei arva seda elu sees ära. Ta vastas- pole hullu. Marite muidugi arvas, et ta kuuleb luulusid. Tegelt tuli välja, et tegu oli eestlasega kes töötab seal. Lisaks temale oli seal veel üks eestlane tööl. Lobisesime nendega natuke ja leppisime kokku, et peale nende tööpäeva lõppu teeme koos mõned õlled. Nad elasid samas karavanpargis kus ka meie plaanisime ööbida. Karvavanpark oli oli seal väga okei. Nagu enamus karavanparke. Kasutada saab gaasigrille, külmkappe, mikrouune, pesumasinaid, dushe, elektrit jne. Grillisime oma liha, juurikad ja muud asjad ära, sõime kõhu täis. Peale seda oli aeg nii kaugel, et poistel lõppes Colesis töö ja jõime nendega 2 tundi õlut ja lobisesime niisama. Kell 20 läksime magama. Sellel korral ööbisime vahelduseks telgis, sest seal oli mõnus murulapp kuhu telk üle panna. Tavaliselt on enamus karavanparkides kõva maapind nagu kruusateel ja ühtegi rohuliblet ei kasva. Ai kurja... oleks peaaegu unustanud. Toitsime päeval saiaga kakaduusid. Need olid nii julged, et tulid võtsid su käe pealt saia. Pilte näete ka kunagi, võib- olla