Kings Canyon

Teisipäev 17.05 (Marite jutt) Tänane äratus oli vara, väga vara ehk siis 6.00. Väljas oli veel pime ja suhteliselt jahe. Pakkisime endal asjad kokku ja sõitsime Kings Canyon Resort´st 10 km eemale. Hommikul oli küll pime aga teel ei näinud ühtki känguru ega ka mitte dingot. Kohale jõudes asusime kohe rajale, mis oli 6km pikk ja kulges üle kanjoni. Raja esimene osa oligi kõige raskem, kuna üles tuli ronida päris kõrgest mäest, mis kulges suhteliselt järsult otse üles. Hingeldasime ja ähkisime aga jõudsime üles. Üleval kanjoni otsas oli juba lihtsam, tuli vaid väga hoolikalt vaadata kuhu astud, et rajalt mitte mööda panna (vaba langemist oleks olnud muidu u. 400m). Kuna läksime rajale esimeste seas, siis oli mõnus rahulik jalutada, sest hiljem oli näha, et rahvast kogunes ikka mitmete busside kaupa.
Ühe väikse grupi juht, keda rajal kohtasime ütles, et ta sõber oli kunagi Eestis käinud. Sõber olevat talle öelnud, et Eestis on kõige ilusamad naised JJJ
Kanjonis oli 6 vaateplatvormi, kus oli ohutu(m) üle serva ja kaugusesse vaadata. Rada viis ka kanjoni sisse, mille nimetus oli Edeni aed. Seal oli siis väike veekogu, kus oleks põhimõtteliselt võinud ka ujuda. Juures oli aga hoiatav silt, et vesi on väga külm. Piisas, et Rein katsus käega ja ütles, et on tõesti külm.
Peale 6km matka tegime veel ühe lühema jalutusmatka, mis kulges all kanjoni seinte vahel. Pikkus oli 2km. Raja lõpus oli vaateplatvorm, kus oli võimalus näha, kui kõrgel me siis ikkagi enne käisime. Tõdesime, et kõrgus oli sama nii ülevalt alla vaadates, kui alt üles vaadates.
King Canyonist kuni Ayers Rock Resort (ehk Uluruni) oli u. 310km, mille sõitsime ära ühegi peatuseta ja tänu sellele olime ka juba u.15st karavanpargis. Veidi enne kui kaugelt nägime Uluru monoliiti, tegime peatuse kiirtee ääres, kus oli suuruselt 3 monoliit- Mount Conner (suuruselt teie on Mount Augusta). Enne seda käisime korra läbi ka kohaliku mehaaniku juurest, kuna tahtsime, et kontrolliks üle meie ühe tagumise rehvi. Tundub, et auto sööb liiga palju ühte rehvi. Mehaanik vaatas üle ja ütles, et see ongi Holden Commodore´de viga, et kui taga on suur raskus, siis kipubki nii rehve kulutama. Kuna meil on autos olemas ka tagavararehv, siis enne kui suure kivi juurest lõuna poole sõitma hakkame, siis vahetame rehvi ära.
Karavanpargis võtsime kohe 2 ööd, et jõuaks homme suure kivi ära vaadata ja siit veel natuke edasi, Kata Tjuta ehk The Olgas (palju kivimürakaid üksteise kõrval; kõrgus on isegi 200 m rohkem kui Uluru ehk Ayers Rock).
Õhtul oli meil tavapärane korralik õhtusöök. Täna siis menüüs mulgipuder koos mulgikapsastega- tõeline mulgivärk- very good! Lootsime, et jõuame täna ka juba Uluru juurde päikseloojangut vaatama aga õhtu jõudis liiga kiiresti kätte. Seega teeme seda homme- aega meil on, meil on puhkus. Kuigi jah, mis seal salata, varsti ehk siis juuni alguse poole peame Manjimupis tagasi olema ja taas tööd tegema, et siis jälle reisida saaks.
Et meie reisist lugeda ka läbi kolmanda isiku silmade, siis lugege ka reisikaaslase Tõnise blogi:
http://sternhof.blogspot.com