pühapäev, 10. jaanuar 2010

Nii kuum on...

Lõuna-Austraalias on juba mitmendat päeva kuumalaine. Kraade on üle 40-ne. Kuna meil autos ka õhukonditsioneer ei tööta, siis sõita on suhteliselt piin. Täna saime palavuse pärast magada vaid umbes 5 tundi. Alguses peale Port Augusta karavanparki jõudmist jahutasime end basseinis ja hiljem oli ainuke võimalik koht, kus olla, tv-room, kus asus ka kööginurk. Öösel mingi aeg tundsime, et telgis magamisest ei tule midagi välja. Võtsime oma madratsid, magamiskotid ja padjad ja kolisime tv-roomi põrandale. Aga ega sealgi uni kõige parem ei olnud. Ärkasime juba natuke enne kuute. Asjad autosse ja alustasime sõitu Ceduna poole. Hommikul oli täitsa ok sõita aga päeva poole läks ikka jälle palavaks. Õnneks jõudsime juba pool 12 kohale ja ei pidanud kõige kuumemal ajal autos praadima. Peale poes käiku ja mereandidega riisi valmistamist läksime kohe karavanpargi kõrval olevale sadamasillale kala püüdma. Kalapüügiks oli meil tamiil, mille otsas raskus ja siis konks. Ostsime veel ka spetsiaalset kalasööta. Ei pidanudki kaua ootama, kui järjest olid Austraalia heeringad konksu otsas (väiksemad kui Eesti heeringad). Kui kolm kala oli käes, siis Rein püüdis veel mõned aga lasime need tagasi vette, kuna arvasime, et nagu nii neid kõiki ära ei söö. Aga lõpuks ei söönud neist ühtegi, sest Rein puhastas esimese kala ära ja näha oli, et seal praktiliselt ei olnudki liha, mida süüa.

Eile hommikul ärkasime Adelaide´st u. 70 km kaugusel Murray Bridge karavanpargis. Kus oli ka õnneks bassein olemas ja sai end jahutata. Seal samas peatus ka üks vanem paar, kes reisi suure nagu liinibussiga, kus sisse ehitatud kõik eluks vajalik. Olid väga sõbralikud ja enne ära sõitu jagasid nad meile hommikul igasugu nõuandeid kaasa (Kus odavam bensiin ja ööbimine, mida piirilt üle vedada ei tohi, mida me ka tegelikult juba teadsime. Samuti küsisid, et ega meil marihuaanat kaasas ei ole). Siis jalutas seal ringi ka üks teist moodi noormees, kes tagus pidevalt nagu räppar rusikaga vastu rinda ja küsis kuidas läheb. Ja vastata tuli siis, et mitte lihtsalt good vaid excellent, sest vastasel juhul oleksid sa tema arvates homoseksuaal. Vähemalt nii ta väitis.

Adelaide´s oleme siis ka nüüd ära käinud. Eriti pikalt seal ei peatunud. Käisime läbi peatänava, kus Lonely Planet´i järgi peamised vaatamisväärsused asuvad ja siis jalutasime natuke ja Murray jõe kaldal. Linn oli ise muidu suur aga ikkagi suhteliselt rahulik. Adelaide on kuulus oma kirikute ja ülikoolide poolest. Tudengitel võib seal täitsa mõnus olla laengute vahepeal jõekaldal peesitada. Kuna väljas oli nagu juba kirjutasin väga, väga palav, siis ei olnud tahtmist eriti ringi liikuda.

Melbourne meeldis meile aga kõige rohkem. Ei teagi täpselt miks aga hästi mõnus linn. Piisavalt suur aga samas parajalt väike ja rahulik ning kõik vajalik olemas. Olime seal esmaspäeval ja teisipäeval. Peatusime sõbra Nao korteris. Eriti hea oli, et ta teadis kus ja mis asub ja siis oli hästi kerge liigelda. Esmaspäeva õhtu käisime rannas ja lobisesime niisama ja tegime järgmise päeva plaane. Teisipäev oli kesklinnaga tutvumine ja käisime tuntud St.Kilda rannas jalutamas ning tegime ranna äärses söögikohas külmad õlled ja sõime.

Kolmapäev sõitsime mööda ookeani äärt ida poole ning vaatasime üle enamus Great Ocean Road´ile jäävad vaateplatvormid sh. 12 apostlit, London Bridge jpm. Eks piltide pealt saate vaadata. Praegu just laen fotkisse vahepeal tehtud pilte.

Külastasime ka ühte ilusat mägist rahvusparki (The Crampians). Käisime ühe kõrge mäe (Mount Williams oli vist) otsas ära. Alguses tuli sõita mööda väga kitsast ja kurvist teed üles ja siis edasi jala minna. Üles minnes oli higi väljas ja alla tulles oli raskusi käimisega, kuna tee oli jube kaldus ja vägisi tahtis hoog suureks minna. Vaade, mis mäe otsast avanes oli võimas. Ainuke miinus selle asja juures oli see, et pärast autol pidurid kärssasid. Tossu ei olnud aga oli tunda kärsahaisu ja alguses ei võtnud hästi. Aga lasime veidi jahtuda ja sõitsime edasi. Samal õhtul käisime veel ühel lühikesel matkarajal, mis viis kohani, kus kivide peal olid erinevas suurusega lohud, kus oli vesi sees. Inimesed said siis seal oma jalgu jahutada või osad lapsed isegi olid täitsa augus, kus vesi oli rinnuni.
Järgmisel päeval ärkasime päiksetõusuga ja tegime läbi paar matkarada ja käisime mõnel vaateplatvormil. Hommikune, kõige pikem, oli parim. Tee viis üle kivide ja üles mäkke läbi kanjoni ja jõudis lõpus vaateplatvormile, kus avanes taas hästi ilus vaade.

Ega praegu rohkem midagi põnevat ei olegi, vähemalt praegu ei meenu.
Nautige talve ja lund! Hea meelega hüppas praegu ka lumme.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar