Eile panime täiega hullu aga see eest nüüd on paariks päevaks jälle pikemad sõidud seljataga. Eile enne päiksetõusu alustasime sõitu ja Lääne-Austraalia aja järgi olime kella nelja paiku Norseman´is. Nüüd siis jälle ajavahe väiksem ehk siis 6 tundi oleme meie oma ajaga ees. Õnneks oli eile hommikul normaalsed temperatuurid ehk siis peaaegu ideaalne sõidu ilm. Kuni lõunani oli suhteliselt pilvine ja sadas aega ajalt vihma. Mõnes kohas olid muidugi nähtavus suhteliselt kehv, kuna maapind oli nii kuum ja kui vihm maapinnale jõudis, siis aurustus kohe ära ja tekkis udu. Aga peale lõunat hakkas selginema ja läks normaalsuse piirides soojaks. Täna öösel sai nüüd ka korralikult magada. Mul isegi öösel oli hetk kui tundsin, et korra hakkas jahe ja tuli lisaks magamiskotile ka teki peale võtta ja üksteise kaissu minna.
Aga enne veel kui jõuan oma jutuga tänasesse päeva pean rääkima ka meie õhtusest Ceduna rannas käigust. Mõtlesime, et enne magama minekut kastame veel jahutuseks jalad korra ookeanisse, et äkki tuleb parem uni. Krt, oleks pidanud juba varem sinna randa jalutama, sest nii kui olime varbad vette kastnud avastasime, et terve kaldavesi on täis suuri ja väikseid krabisid. Otse loomulikult tekkis meil tahtmine nendest kas või üks kinni püüda ja kaldal liivale panna ja teda siis lähemalt uurida.
Jooksin siin tagasi karavanparki, et tuua fotokas ja kinnas, kuna palja käega ei julge nendest sõralistest küll kinni võtta. Rein nii kaua otsis mingit puutoigast, millega neid siis ka natuke torkida.
Ok, kirjutan natukese aja pärast edasi. Reinul tekkis just praegu mõte, et võiks minna ja proovida täna ostetud spinnigut. Second hand poest vaid 5 dollarit. Sööda ostsime ka juba päeval poest ära. Nii, et jätkan hiljem ja siis saab juba rääkida ka, et kas näkkas või mitte.
Nonii, oleme tühjade kätega tagasi. Ookeani ääres püüdmiseks jäi meie spinning liiga lühikeseks ja kui läksime proovisime sadamakai pealt, siis seal nagu teistelt püüdjatelt näha oli, tuli kasutada korki, mitte tina, mis vajub põhja nagu meil. Kala ei saanud aga enne kui sadamakailt kaldale jõudsime, nägime hüljest, kes iga päev pidavat seal kala noolimas käimas.
Just nüüd jäime juttu rääkima ühe toreda vanema paariga. Kui ütlesime, et oleme Eestist, siis nad teadsid kohe öelda, et teame, teame...Tallinn. Nad on palju ringi reisinud ja 4 aastat tagasi külastasid ka Eestit. Austraaliat pidid avastama hakkama siis kui nad vanaks jäävad (muide nad olid 70 a). Toredaid inimesi on ikka olemas. Meenutasid olekult natuke Haraldit ja Maretit. Loodame, et näeme neid veel ja saame juttu rääkida.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar