(Marite jutt) Väike täpsustus. Kui Reinu jaoks olid viimased nädalad Manjimupis töö poolest ühed raskeimad, siis minu jaoks olid just ühed lihtsamad. Alguses oli jutt, et poogin õunapuid vaid maksimum neli päeva ja peale seda jälle teistega koos väetama aga tegelikult töötasingi ülemuse poja farmis kuni Manjimupis oleku aja lõpuni. Sain teha igasugu lihtsaid töid: pookisin pisikesi avokaadopuid, kastsin kasvuhoones avokaadopuid. Samuti väetasin neid väikeste väetise kraanulitega ja väikse kulbiga veega segatud väetisega. Ja siis veel tegin neile üleliigsete õite ja lahtede kärpimist ja lõpuks panin neile toestuseks bambuseoksi. Ühesõnaga peaaegu nagu täitsa proff juba sellel alal. Üks kohalik mees, kes Rodi juures töötab ja teab nursery´st palju, kiitis, et poogin väga hästi. Muidugi ei jätnud ta ka mainimata , et kui minu poogitu õunapuud kasvama ei hakka, siis on kohe teada, kelle suunas vaadata.
OK, aitab mõneks ajaks töö juttudest. Ja Manjimupist.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar