26.07 (Marite jutt) Oleme nüüd 3 päeva uues kohas puid istutanud. Pinnas suhteliselt hea, kohati isegi liiga pehme. Mõne koha peal peab lausa vette istutama. Kaks korda on jalg nii sügavale vajunud, et täpselt kummiku ülemisel piiril on vesi pidama jäänud. Nao´l ei läinud nii õnneks ja reede sai ühe jala ikka täitsa korralikult märjaks. Aga ega sellest midagi väga hullu ei ole ka, sest hea on see, et viimased kolm päeva on ilmad nii ilusad olnud. Päike paistab ja vihma ei saja (kui siis ainult öösel). Reede tõi Mark meile kasutada ka uuema bike, kuna vana keeldus hommikul niiskusega tööle minema.
Aa reede keset töö tegemist jooksid kolm känguru suhteliselt lähedalt üle vagude. Nad ikka hüppavad nagu vedrude peal. Ja siis kui aiani jõudsid, mis oli enne metsa, siis nagu muuseas hops ja olidki üle traat aia.

Laupäeva päeval peale tööd ja poes käiku tegime siin samas karavan pargis barbequed. Peale sööki otsustasime, et nüüd on viimane aeg Reinul juuksed lühemaks lõigata. Seda ka tegime aga enne kui sai valmis lõplik korralik soeng katsetasime kõik võimalike nõmedaid variante. Kõige nilbem oli see hetk, kui kogu pea oli juba kenasti lühike aga vaid ette jätsime pika tuka. Appi, see oli ikka väga nõme (meenutas nagu vene rahvusest noorukit). Eks pildid räägivad enda eest.

Pühapäeval toimetasime ja vedelesime (lugesime ajakirju, surfasime netis, tegime süüa) niisama. Pesime oma töö autot, mis oli ikka väga, väga räpane, sest ega ükski backpacker seda suure tõenäosusega enne puhastanud ei olnud. Endal on nüüd lihtsalt mugavam autos olla. Ma tegin ka päeval tunnise jalutuse Kojonupi peal. Aga ega tegelikult midagi huvitavat ei avastanudki. Üks peatänav ongi, kus üks toidupood ja siis paar toidukohta (bakery, country kitchen) , postkontor, politsei ja kohtumaja, apteek, tööriista kauplus, kool, kirikud jms aga enamus kohti oli muidugi pühapäeval kinni.
Loodame, et jõuame järgmise nädalaga siin kandis kõik puud ära istutada ja saame jälle tagasi kodusesse Manjimupi minna.