Kängurujaht on peetud. Tegelikult Rein õnneks või kahjuks ise jahil kaasas ei käinud aga känguru jala saime ja see on juba puhastatud, fileeks lõigatud ja hetkel marinaadis.
Tore üllatus oli Reinul, kui ta eile hommikul korra töölt koju tuli rahakotti võtma. Avastas ta, et prügikasti peale oli tekkinud mingi kilekott. Kui ta sinna sisse piilus ja looma karvu nägi, siis sama kiirelt võttis ta koti ja viskas maja kõrval olevate oliivipuude alla, ise mõeldes, et naabrimees Ron on „head“ nalja teinud ja rebase laiba meile uks taha pannud. Samal hetkel sõitis rattaga mööda Roni naine ja Rein muidugi kohe kommenteeris, et mõnus nali. Marchella aga ei osanud see peale midagi kosta. Reinul aga ei andnud rahu ja ta otsustas, et igaksjuhuks piilub korra veel kotti. Alles siis sai ta aga aru, et Steve siiski jõudis eile kängurujahile ja kilekotis on sellest meie osa. Rein toimetas siis jala kiiresti külmkappi. Vedas igatahes täiega, sest tavaliselt ei ole me tööajal kunagi kodus käinud ja kui Rein ei oleks täna kodust läbi tulnud, siis ei oleks meil peale tööd selle jalaga enam midagi teha.

Peale tööd sõitsime kohe Garricku juurde. Noad tervaks ja Rein asus jalaga tegelema. Meie Garrickuga olime supervisorid. Mina tegin pilte ja Garrick jagas nõuandeid. Kui nahk oli maas, siis liha sai kohe fileeks, maitseained peale (usaldasime Garricku maitseainesegu) ja külmkappi seisma.

Fileed, mis Rein 3 päeva tagasi marinaadi pani, said eile kuivama riputatud. Mõtlesime küll välja süsteeme, et kuidas neid kamina ees kuivatada aga Garrick pakkus lihtsama variandi. Tal on liha kuivatamiseks spetsiaalne ise tehtud kapp olemas (õhuaugud sees aga võrguga kaetud, et ükski kärbes ligi ei pääseks ja siis täiesti tavaline õhupuhur ka kapis, mis aitab õhku ringi liigutada). Eile siis saigi lihad ja õlled näppu võetud ja Garricku juurde mindud ning lihad kappi rippuma pandud. Täna kappi piiludes oli näha, et liha oli juba muutnud värvi, mis tähendab, et asi toimib.
Riputasime kuivama ka kängurukäpa (väike osa, kus küüned küljes), et äkki kui kenasti ära kuivab, siis võtame selle Eestisse suveniirina kaasa.

Alates pühapäevast on nii ilusad ilmad olnud. Päike paistab ja päeval läheb juba päris soojaks. Isegi nii soojaks, et tahaks juba bikiine selga panna. See tähendab vaid üht- suvi ei ole enam kaugel.

Pühapäev käisime Ronaldi ja Marchella juures BBQ´d tegemas nagu Rein juba eelmises sissekandes mainis. Ja otse nende juurest sõitsime oliiviistanduse kõige kõrgema künka otsa päikeseloojangut nautima. Seltskonnaks Garrick oma naisega. Tegime lõket, küpsetasime krevette, nautisime suupisteid ja veini/õlut. Väga ilus ja soe õhtu oli.