Eelmisel nädalavahetusel sai pealinnast saabunud külalised kenasti vastuvõetud ja otse loomulikult lõbusalt aega veedetud. Mardi asemel ühinesid Kaisa ja Andres koos Mo´ga. Et reede õhtust võtta ikka võimalikult palju, siis enne kaheksat istusime juba kohalikus Country clubis. Vestluskaaslasteks Mark (meie praegune ülemus, kes samuti Zimbabwe´st ja Carricku hea sõber) koos perega. Kuna kauged külalised Perthist jõudsid kohale alles kella 23 paiku, siis lõpuks olime clubis viimased külalised. Seltsiks vaid kaks napsist kuid sõbraliku külameest, kelle jutt aga suhteliselt segaseks jäi.

Laupäev oli Albany päev. Vaatamata sellele, et oleme seal juba ei tea mitmendat korda varem käinud, avastasime end kohtadest, kuhu enne jõudnud ei olnud. Nt. tee peale jäi Mt Romance sandalwood factory, kuhu sai sisse astutud. Samuti ei olnud me varem käinud Wind farmis ja Cabel beach´il. Õnnestus meil näha ka vaalasid. Ootasime ja lootsime küll hulka aega, et äkki neist keegi teeb ühe korraliku hüppe aga pidime leppima vaid uimede ja sabaga. Alati kui on tore, siis aeg lihtsalt lendab nii kiiresti. Alles kui väljas hakkas hämaraks minema saime aru, et on viimane aeg suund taas kodu poole võtta ja grill üles panna.

Pühapäeval sai rohkesti veini maitstud. Külastasime veinikeldreid Frengrove ja Alkoomi. Frengrove nägi nii seest kui väljast küll väga kena välja aga kõigi lemmikuks sai siiski Alkoomi. Põhjuseks magusamad veinid ja sõbralik veinimeister, kes tegi meile huvitava ringkäigu veini tootmise „köögi" poolele. Kogu üritus lõppes sellega, et lahkusime veiniselt rõõmsatena ja veidi targematena koos kasti Alkoomi veiniga.

Kiirelt veel enne meie juures eelmise õhtu grilli ülejääkidest kõht täis ja siis oligi aeg külalistel autole hääled sisse panna ja linna tagasi sõita. Käis läbi küll idee, et lükkaks töönädala algust natuke edasi aga nüüd tagant järgi mõeldes hea, nii läks, sest vastasel korral oleks esmaspäeva väga sinine olnud.

Töönädal möödus väga kiiresti. Hille saabus esmaspäeval otse tööle ning teatas, et jõudis nädalavahetusel otsusele, et see nädal jääb talle Franklandis viimaseks. Reede hommikuks olidki tal kõik asjad pakitud ning ta sõitis Perthi tagasi.

Reede õhtu veetsime Margi (ülemus) ja Julie juures, kuhu olid kutsutud ka Garrick oma naise ja emaga. Vaatamata sellele, et järgmisel päeval oli meil töö päev, sai istutud ja jutustatud päris pikalt.

Veelgi pikemalt läks aga laupäeva õhtul. Country Club oli rahvast täis, kuna päeval toimus suur golfi võistlus. Kohal olid ka Garrick oma emaga, kes samuti mängisid ja kellega sai kuni clubi sulgemiseni nalja visatud. Samuti kutsusime club´i töökaaslased Rauno ja Kaido ning veel teised eurooplased, kellega koos töötame. Kell näitas juba peale südaööd, kui lõpuks viimaste külalistena clubist lahkusime.