Vaatame, mis ta räägib?

(Marite jutt) Peale väsitavat tööpäeva ei ole mingi ime, kui mõnusalt voodis olles ja ajakirja lugedes juba enne kella kaheksat silmad lihtsalt kinni vajuvad. Eriti koomiline on kui sind siis äkki üles äratatakse...ei saa midagi maast ega ilmast aru :)

Üks õhtu noorte pidutsejate häälte peale, kes akna tagant möödusid üles ärgates ei saanud esimesel hetkel aru, et kus ma olen. Mõtlesin, et unenägu veel kestab ja küsisin see peale Reinu käest, et mis need inimesed siin metsas teevad? Rein see peale üllatunult küsis, et mis metsas? Ma muidugi ka siis üllatunult vastu, et :"Kus me siis oleme?" Reinu vastas, et Manjimupis muidugi! Ma siis lasin lollaka pilguga silmadega toa üle ja alles siis lõi pildi ette, et oleme tõesti Manjimupi hotelli toas, mitte karavaniga metsas :)