Inimene harjub kõigega

Uskumatu aga täna oli väljas 38 kraadi ja need kuumuskraadid ei tundugi enam nii õudsad. Kuni esimese teepausini töötasid kõik väljas tsukiinisid korjates ja siis peale kella 9-t pääsesid tüdrukud pakkimislattu tööle, kus päike otse lagipähe ei paista aga ikkagi on palav, kuna osad seinad maast laeni avatud. Õnneks saime täna ühe suure puhuri tööle panna, mis siis sooja õhku ringi ajas aga parem ikkagi kui ilma. Tegelikult olen ma iga päev peale lõunat pakkimises töötanud. Poisid peavad aga terve päeva põllul veetma. Täna said lisaks korjamisele ka rohida. Rein on paar korda ka traktoriga sõita saanud.
Nagu juba kirjutasin, siis töö ei ole kerge aga samas midagi ületamatut ka mitte. Lihtsalt kui võrrelda, mida me kõike varem teinud oleme, siis teame, et on ka lihtsamalt võimalik raha teenida. Aga töötame siin aasta alguseni ära ja siis vaatame edasi.

Koha nimi, kus elame ja töötame on Strathmerton ja farmi nimi on Cactus Country. Nimi on täiesti põhjendatud, kuna neil on kodu ja office kõrval suur kaktuseaed, kus kasvab vist vähemalt 100 erinevat liiki kaktuseid. On väikseid ja on ka suuri mingi 3 või 4-ja meetriseid. Turistid saavad seda raha eest vaatama tulla. Meie saame tasuta aga ei olegi veel jõudnud sinna kaktuste vahele jalutama minna. Pakkimiseladu asub siin samas nende maja ka kaktuseaia kõrval ja samuti kõik kõrvitsaliste põllud on siin ümber. Üks töötajate maja ja karavan asub samuti kohe põllu kõrval, kus elab praegu vist 9 inimest. Ja meie maja asub farmist paar km eemal. Maja on vana. Kunagi see sama farmer elas siin aga nüüd ostsid selle eelmiselt omanikult tagasi, et töölised saaksid lähedal elada ja siis nemad võtavad selle eest head raha oma tasku. Majas on 4 tuba ja sees elab 4 paari. Meie, siis Kanadast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt pärit paar ehk siis on hetki, kus korraga võib kuulda nelja erinevat keelt. Igal paaril on ka oma auto. Seevastu teise maja elanikel pole kellegil autot aga poes käikudeks saavad nad paar korda nädalas kasutada farmeri masinat. Majas on olemas suur köök, kus olemas 2 külmkappi, gaasipliit, uun, röster, suur laud, toolid. Samuti sisse kolides anti meile mõlemale suur plastikkonteiner, kus sees siis vajalikud nõud ja rätik ja voodiriided, mis tuleb minnes loomulikult kenasti tagasi anda. Suur miinus selle maja juures on üks vannituba, kus on ka wc. Nii, et hommikul ja peale tööd tekib väike järjekord. Aga õnneks kõik on toredad inimesed ja saame kenasti hakkama. Meie tuba on teistega võrreldes vb kõige kehvem, kuna meil ei ole toal ust. Ust asendab kardin. Tegelikult on see ruum, kus meie elame elutoast välja ehitatud ehk siis on mitte laeni välja ulatuv sein vahele tehtud. Ehk siis kui keegi õhtul köögist tule põlema paneb, siis läheb ka meie tuba valgeks. Aga kuna kõik on tavaliselt suurest töö tegemisest väga väsinud, siis minnakse siin majas enne kümmet magama ja uni on siin hea, sest ööd lähevad siin külmaks. Ikkagi ju sisemaa.

Farmi omanikud on tegelikult täitsa sõbralikud. Ka nende poeg töötab siin ja ka poja tüdruksõber töötab pakkimislaos. Lihtsalt häirib see nende iga asja pealt teenimise metoodika. Et kui töötad nende juures, siis pead ka nende pakutud majas elama ja kui tahad varem lahkuda, siis pead oma 2 päeva töötasu loovutama või see, et 20 esimest töötundi on madalama palga eest. Ning ka see, et kunagi ei tea, et palju päevas pause on või kui pikalt. Väga raske on endal ülevaadet hoida, et palju ma päevas töötunde teinud olen. Ja poisid ja tüdrukud ei tee tihti pause sama aegselt ega ka tööpäevad ei lõppe samal ajal. Näiteks täna ja eile sain mina üle tunni aja hiljem töölt lahti. Täna tööpostil põhimõtteliset kella 7st kuni kella poole kuueni. Hea, kui tööd teha saab aga palavusega nii pikki päevi teha võtab katuse ikka lõpuks sõitma küll. Tekib tunne, et tahaks selle sama tsukiiniga kellegile virutada. Täna esimest korda andis ka selg tunda. Kummaradama küll peale hommikust korjamist enam ei pidanud aga ka püstijalal väsib selg ära ja kui tsukiinid on liini pealt ilusti kastidesse tõstetud, siis peab need kastid ka üks teise otsa alustele tõstma. Või siis peab neid liinile tõstma ja pesema. Liin jooksis ka täna pidevalt kinni. Nii, et pidi seda pidevalt remontima see tähendab siis haamriga taguma (metall alused, mis liinipeal tsukiinisid edasi veavad vajuvad ära ja siis jookseb liinikett kinni).

Siin meie kodukandis pidi päris palju koaalasid elama. Mingi päev, arvatavasti järgmisel vabal päeval, mis peaks 25. dets olema, lähme neid metsa vaatama. Päris kihvt oleks täiesti vabas looduses nendest pilti teha ja võibolla kui veab ka pai teha.