Tegijal ikka juhtub

Iga kord kui blogi kirjutan, siis mõtlen, et alates tänasest hakkan tihendamini sissekandeid tegema, sest muidu on lõpuks nii, et kui hakkad kirjutama, siis ei mäleta enam pooli asju ja/või ei viitsi lihtsalt enam kõigest tagant järgi kirjutada.

Igatahes tõstukijuhina ei jõudnuki ma siin Franklandis töötada rohkem kui kaks päeva. Nii, et ei jõudnud väga pikalt kahetseda, et miks ma Perthist endale ühte sooja mütsi ei ostnud ja ennast haletseda, et pean iga ilmaga (sh. ka tugeva vihmaga) lageda taeva all töötama. Lihtsalt täitsa ootamatult poole päeva pealt tuli ülemus Peter minu juurde ja ütles, et nüüdsest hetkest hakkad sa töötama õlitootmise tehases sees. Ei jõudnuki väga midagi mõelda, kui tuli ennast tõstukijuhi kohustustest ümber lülitada õlitootjaks.
Ametinimetust ei tea aga minu ülessanne on siis põllult tootmisesse toodud oliividest pressida välja nii palju ja nii head õli kui võimalik. Ei hakka siin kohal teie päid üksikasjadega väsitama ja üritan lühidalt kirjutada, et mis teen. Kel muidugi asja vastu rohkem huvi, siis võin hea meelega küsimustele vastata :).

Hoolitsen selle eest kogu masinavärk töötaks ja Reinu (ja muidugi teiste töötajate) poolt korjatud oliividest saaks õli ning täituksid suured õlitünnid. Pean tegema u. iga tunni järel kolme sorti teste: testin marju, testin marjadest pressitud massi ning lõpptulemust- õli. Testimiseks on mul abiks testimasin, kuhu sisse pean testitavat massi panema. Õli testin katseklaase, piiritust, indikaatorit ja õli kasutades. Eks iga uus asi võtab natuke harjumist ja õppimist aga tegelikult midagi keerulist ei ole. Võrreldes teiste seniste töödega, mis teinud olen, on see vast kõige vastutusrikkam.Tore, et mulle on antud võimalus kogu harvesteri (oliivide korjamise) ajal nii mitmeid erinevaid ameteid proovida: alguses sõitsin jälitajaga (traktoriga), siis mõnda aega tõstukiga ja nüüd siis õlitootjana. Igal ametil on omad plussid ja miinused. Eriti hea meel on mul aga selle üle, et meil on siin väga tore otsene ülemus- Garrick. Mees on ikka väga muhe ja nalja saab iga päev.

Ja nalja saab isegi vaatamata sellele, et kohati mulle tundus, et mida iganes ma ka puutusin, asi läks tuksi. Samas jälle Garrick ütles selle peale, et see ongi tootmine. Kus kogu aeg midagi juhtub ja pidevalt on vaja midagi parandada ning iga uus probleem/situatsioon, mis ette tuleb, teebki targemaks, sest läbi selle õpitaksegi. Täitsa õige suhtumine ma arvan. Töö juttu kokku võttes võin öelda, et on olnud palju pinget ja tunnet, et “what a fck!” aga samas pole ka tükk aega nii palju naernud. Aa, ja Garrick´le väga omane viis asju parandada on “hammer job” ehk siis asju saab parandada haamriga…hahahaaa.

Arvatakse, et oliivide korjamist jätkub veel u.3 või 4 nädalaks. Eks näis, mis siis edasi saab. Aga nagu Gingini ülemus Charlie ütles, et kui sulgub üks uks siis samal ajal avaneb teine.