Endiselt ei ole veel selge, et kas saame oma auto korda nii, et ei pea ise midagi maksma või ei. Oleme kindlustusega paar korda telefoni teel suhelnud, kuid mõlemal korral saanud vastukäivat infot. Üks teenindaja sokkis midagi, et peame ise maksma nö. omavastutuse 400 dollarit, teine aga ütles, et kui ise süüdi ei ole siis suure tõenäosusega ei pea midagi maksma. Lubasid, et esmaspäeval annavad lõpliku vastuse. Eks siis näis. Aga kui otsus tuleb selline, et peame ise maksma, siis ei hakka autot korda tegema. Liiga palju raha juba Jamie (auto) peale kulutanud.
Selle nädalavahetuse veetsime võrreldes kõikide viimaste nädalavahetustega võrreldes suhteliselt rahulikult. Laupäeval oli suur ostupäev, kui käisime Kadi ja Maiduga Joondalupis. Käisime läbi paarist väiksemast poest, sõime Hungry Jacksi, mis on nagu McDondalds aga täitsa Austraalia oma ja siis suuurest toidupoes ja terve päev oligi läinud. Õhtul tegime kõik koos maja kõrval grilli (igale maitsele midagi: oli nii lammast, siga kui ka seašašlõkki).

Ja täna on nagu tõeline pühapäev. Hommikusöögiks tegime Kadiga kõigile pannkooke. Siis sai natuke koristatud ja pesu pestud. Siis muidugi niisama lebotatud. Ja hiliseks lõunasöögiks või pigeb siis juba õhtusöögiks oli meil Reinu valmistatud hernesupp. Pärast istusime kõik laua taga nagu eeskujulik perekond J. Ja nüüd ongi kõht täis ja meel hea ning lebotame edasi.

Homme algab taas töönädal. Jätkame prunimist sealt kus reedel pooleli jäi. Sõidame mööda oliivipuude ridu (mina rodeoga ja Rein traktoriga, kus treiler taga) ja kui näeme ühtlasest puude massist välja ulatuvaid oksi, siis lõikame need käsisaega maha ja viskame taha kasti.