Ma ei ole normaalne

Mis sest et öösel sai magama mindud alles öösel kell kolm. Hommikul 6.30 olime Sky diving kontori ukse taga, et oma hull temp ära teha. Kuna kokkulepitud ajal kedagi kohal ei olenud, siis helistasime kontori uksel oleval numbril. Ja kui teatasime, et oleme kohal, siis kiiruse peale oldi kohal ja hakkasime järjest ennast hüppeks valmis sättima.

Ühesõnaga lühidalt öeldes hüppasin ma täna hommikul lennukist alla. Kõrgus oli 4200 m ja see tähendas, et vabalangemist oli umbes minut (kõrgeim piir, kus inimene võib hüpata ilma lisa hapnikuta). Kuna magama olime saanud vaid paar tundi, siis hommikul ärgates oli küll tunne, et mida? Aga mina olin kolmas, seega viimane hüppaja meie seltskonnast, ja hommikune närvitsemine läks õige pea üle pingeks, mis oli segatud põnevusega. Igatahes tegin ma sellise triki ära, et hüppasin koos ühe teise itaalia vennaga koos (tandem) lennukist alla, pluss veel kaameramees. Täiesti uskumatu. Mina nautisin seda ja see raha, mis selle peale sai pandud, oli seda väärt. Vägev. Video oleks võinud paremini välja kukkuda aga no mis teha. Olin see, kes oli alguses kõige pinges aga lõpus tundub, et nautisin seda vist kõige rohkem. Hetkel tunnen küll, et kui võimalust oleks, siis hüppaks veel.

Videod ja pildid sellest on kõik olemas aga need paneb üles natuke hiljem...