Ajavahe on nüüd 8 tundi

Hea, et sattusin eile juhuslikult õhtuste uudiste lõppu nägema, muidu oleks täna tööle tund aega hiljem jõudnud. Kuna seda kella keeramise osa näitas vaid mõni sekund, siis ei olnud üldse kindel, et kas see tähendaski seda, et on aeg kella keerata. Otsisin ka netist selle kohta infot aga ikkagi jäi veidi kripeldama, et mis värk siis ikkagi on. Hommikul oleme juba harjunud, et tõuseme enamvähem samal ajal, kui väljas valgeks minema hakkab, isegi nädalavahetusel. Täna siis esimese asjana panin kohe teleka käima ja oligi nii. Hommikusaates näitas, et kell oligi tunnikese võrra edasi keeratud.

Nagu eelmine kord kirjutasin, siis olen nüüd ka jälle täitsa tööinimene. Kaks nädalat tagasi, esmaspäeval, jagasin oma cv-sid. Viisin kahte hotelli, mis asuvad meie hotellist u.4 km kaugusel ostukeskuste tänaval ja mõnedesse poodidesse seal. Juba järgmise päeva hommikul helistas Mantral Chatswood hotelli (esimene koht, kuhu oma cv jätsin ja tööotsija ankeedi ära täitsin) manager ja kutsus mind sama päeva lõunal intervjuule, mis kestis natuke vähem kui poolteist tundi. Intervjuu lõppes sellega, et saingi endale töö. Muide enne intervjuud, kui hotelli vastuvõtu lauas manageri ootasin, siis tekkis hetkeks täielik pinge. Nii või naa on normaalne, et enne tööintervjuud oled närvis aga siis lõi korraga pähe, et ma pean ju vaid inglise keeles rääkima. Aga tegelikult ei olnud midagi hullu, läks kenasti. Esimene tööpäev oli reedel.

Ametikoht on mul housekeeper ehk siis eesti keeles öeldes toateenija. Intervjuul oli juttu, et mingi aja pärast kui soovi on, siis saan ka hommikusöögi teenindaja tööd teha ja kui siis veel lisatunde vaja, siis õhtul ka restoranis aga selleks tuleks veel ühepäevane baarikoolitus läbida (et võiksin alkoholiga tegeleda). Aga eks näis, kuis kujuneb. Hetkel üritan veel housekeeper´i ametisse sisse elada. Esimesel päeval õppisin/töötasin ühe Nepaali tüdrukuga koos ja järgmine kord mõned tunnid supervisoriga aga peale seda pidin juba ise hakkama saama. Käed ja jalad päevad ikka päris kiiresti käima, kuna tube, mida läbi käija ja korrastada on palju. Esimestel päevadel ei leidnud isegi aega, et lõunat teha, kuna tahtsin õigeks ajaks toad korda saada aga isegi siis ei õnnestunud. Nüüd aga teen ikka lõunaid ka (seda supervisorite soovitaval nõudmisel. Üks on kohalik naine ja teine aasia tüdruk).

Kuna olen casual ehk siis nö hooaja töötaja, siis ei tea väga palju ette, et mis päevadel töötan ja kui kaua. Aga enamus päevi saab ikka tool käija. Tegelikult oli alguses jutt, et töötan see nädal kõikidel päevadel aga siis reedel öeldi, et laupäev on siiski vaba ja tööle saan tulla pühapäeval ehk täna. Tegelikult oli väga hea, et sain laupäeva vabaks, kuna hommikul tundsin, et olen ikka täitsa, täitsa väsinud. Kuna eile sadas vihma, nagu ka täna, siis Reinul jäi ka tööpäev ära (pidid hakkama aeda värvima aga noh, vihmaga ei saa ju värvida).

Kasutasime oma vaba laupäeva ära selleks, et külastada Sydney Aquariumi ja Wildlife parki, kuhu olime tahtnud juba eelnevatel nädalavahetustel minna. Kuna ilma oli vihmane, siis oli kohale tulnud päris palju inimesi, mis ei olnud väga positiivne, kuna mõne akvaariumi juures oli nii palju inimesi korraga, et oli tükk tegemist, et seal liikuda nii, et keegi sulle jala peale ei astu või küünarnukiga ribidesse ei pane. Aga kokkuvõttes oli mega lahe. Tunne oli nagu väike laps loomaaias. Nii palju kihvte ja huvitavaid loomi oli. Esimest korda elus ja oma silmaga (mitte telekast või pildi pealt) sai näha pingviine, haisid, dugongse, koaalasid jm. Aga seal olid veel kängurud, krodillid, erinevad linnud, igasugu kalasid, eraldi liblikate ruum, ja siis Suure Vallrahu korallid ja kalad. Ja siis ämblikud ja igasugu sitikad ning maod (muide maailma kõige mürgisemate madude edetabeli kolm esimest elab just Austraalias). Enne olin neist ühte (Brown snake´i) vaid äsja farmer poolt allaaetuna näinud. Rein ühte neist Lääne-Austraalia ühes rahvuspargis jalutades.


Lõunat käisime söömas hiinalinnas, kus on tunduvalt odavam, kui keskmisel Sydney kesklinna söögikohas. Aaasitoidupoed, söögikohad ja teenindusärid on koondunud ühte kohta kokku umbes 4-le erinevale tänavale. Huvitav oli see, kui olime oma toidu lõpetanud ja hakkasime lahkuma, siis kuulsime ja nägime, kuidas rahvas oli vaimustuses mingist tantsivast draakonist, kes muusika saatel liikus erinevatest poodidest ja toidukohtadest edasi. Meie jaoks oli see muidugi harjumatu ja naljakas aga aasialastele on see mingi õnne tähendusega.

Laup. hommikul tõstsime väärtuslikuma vara auto peale ja sõitsime u. 10km edasi ühte teise motelli, kuna meie tuba oli 2 päevaks broneeritud kellegile teisele. Ei osanud ka arvata, et seal hotellis nii kaua oleme ja panime toa kinni esialgu vaid nädalaks. Motell, kus hetkel oleme on tunduvalt kallim, kui hotell aga samas ja palju hubasem. Küsisin täna vastuvõtust, et kas neil oleks meile mingi erihind st. soodsam, kui tahaksime siia jääda näiteks kuuks või kaheks. Aga kahjuks siin kehtib ühe öö hind, sõltumata sellest, kaua sa koha peal oled.

Homme aga saame juba endisesse hotelli ja oma tuppa tagasi. Õnneks kõike kotte ei pidanud nädalavahetuseks kaasa tarima, vaid saime hotelli ühte tuppa oma asjad hoiule jätta. Laup. asju pakkides imestasime ise ka, et Austraaliasse tulime vaid ühe seljakotiga aga nüüd on meil seda varandust nii palju tekkinud. Aga samas kui mõelda jälle, et see on hetkel ka kogu meie elu, siis tegelikult ei ole asju üldse palju.

Oleme siin vahepeal ka aktiivselt elamist otsinud. Hotell on küll ok aga ikkagi kui wc ja dušš on koridoris, mis tähendab ka et nõusid tuleb seal pesemas käija, siis on päris tüütu. Ja külmkappi ka ei ole, ei toas ega ka kuskil koridoris.

Neljapäeval leppisin maakleriga kokku, et ta näitab meile ühte korterit, mis netist vaadates tundus väga hea. Ka kohapeal korterit nähes arvasime, et täitsa OK. Aga siis koputati uksele ja sisse tuli järgmine klient, kes oli ka sellest korterist huvitatud. Ja kohe peale meid sai maakler järgmise kliendiga kokku. Suhteliselt nõme süsteem siin, et kes rohkem pakub või kes suudab oma maksejõulisust kiiremini toestada, saab korteri endale. Lisaks tuleb pangast veel võtta oma sissetulekute kohta väljavõte, passi ja juhilubade koopia ja siis veel üks maalklerifirma poolt ankeet täita, kus tuleb igasugu infot kirjutada (nt isegi 2 soovitajat on vaja). Kuna selleks päevaks oli juba pank kinni ja ka järgmisel päeval peale tööd panka ei jõudnud, siis praeguseks jäi see korter sinna paika. Nõme oli ka see, et maakler tegi suured silmad selle peale, kui vastasin, et me mõtlelsime seda stuudiot rentida u. 3 kuud või rohkem. Ta eeldas, et vähemalt aastaks.
Eks vaatamegi siis kortereid edasi. Kiiret ei ole, sest hotellis saab hakkama küll. Sest kui midagi juba rentima hakata, siis võiks ka midagi head olla, kuhu pikemalt jääda.

OK, järgmise korrani, sest aeg on magama minna. Meil ju kell juba 12 öösel, kui teil on alles 4 päeval.