Picking and pruning

Pühapäev 21.06 (Marite jutt) Ma nüüd kirjutan ka üle tüki aja mõne rea, kuigi kohati mulle tundub, et ma olen nagu muhv, kes ise endale kirjutab.
Ega siin midagi väga erilist juhunud ei olegi. Need, kes meie tegemiste vastu rohkem huvi tunnevad, nendega on juba telefonis, msn´is või meili teel niikui nii suheldud.
Alates 29. maist kuni siis tänase päevani töötasime Fontanini fruits and nuts farmis. Kuni 10. juunini korjasime õunu ja siis peale seda tegime õunapuude pügamist. Tegelikult oli meil ülemusega alguses kokkulepe, et korjame õunu nädala või poolteist kuni algab endises töökohas puude istutamine. Kuna aga puude istutamine lükkus vähese vihma tõttu edasi, siis küsisime ülemuselt, et ega tal ei ole meile rohkem mingit tööd pakkuda. Alguses ütles ta, et tööd oleks vaid ühele (squirreliga ehk oravaga õunalatvadest õunte korjamine). Aga siis ta mõne aja pärast teatas, et saab meid kõiki tööle rakendada. Tavaliselt puude pruning´ut (pügamisega) nii vara ei alustata (oodatakse kuni kõik lehed on langenud) aga õnneks tegi see kord erandi. Kuna kasutada oli vaid üks orav ja Rein oli kohe julge proovima, siis sai tema selle toreda aparaadiga pool päeva sõita. Orava juhtimine käib kahe jalaga ja seetõttu võtab natuke aega, et sellega harjuda. Aga kuna ma ju sellega ei töötanud, siis ei saa ka eriti rohkem kommenteerida. Mina ja Tõnis saime kätte elektrilised käärid, millega hakkasime usinasti puid pügama. Esimese tunnikese oli ka ülemus meiega tööd tegemas ja juhendamas. Pügamine on võrreldes õunte korjamisega lihtne, kuid alguses võttis tükk aega aega, et aru saada, et kas lõikame ikka piisavalt palju oksi maha ja kui lõikame, kas siis ikka õigeid oksi jne. Esimestel päevadel me ikka küsisime päevas mitu korda üle, et kas teeme ikka õigesti ja mis ta arvab. Aga ta vastas alati, et väga hea, keep on going. Ta ei olnud nagu tüüpiline ülemus, et range ja kontrolliv jms, pigem selline chill ja no worries. Näiteks kui ühel hommikul sadas tugevat vihma, siis helistasime talle, et öelda kui sobib, siis tuleme tööle alles siis kui ilm paremaks läheb. Ta oli kohe arusaaja ja ütles loomulikult, et tulge, kui enam ei saja. Ja sadas muideks selle kolme nädala jooksul ikka päris palju. Enamus päevi olid sellised, et sadas vihma ja siis oli päike ja siis jälle sada ja siis päike jne.
See reede ja laupäev ei jõudnudki tööle, kuna vihma oli rohkem kui päikest ehk siis sadas liiga palju. Seepärast läksime tööle täna ehk pühapäeval. Aga ka täna ei teinud tervet päeva vaid pügasime vaid 5 tundi. Ilm oleks isegi lubanud kauem töötada aga lihtsalt ei viitsinud rohkem. Tööpäev lõppes meil sellega, et ülemus kutsus meid kastaneid sööma ja pakkus õlut. Tore oli. Rääkisime juttu, mekkisime natuke kohalikku õlut ja sõime küpsetatud kastaneid ja pähkleid. Üllatus oli see, kui ta ütles, et ta on vaid 29 aga eks see seletab natuke seda, miks ta kõike suhteliselt vabalt võttis. Ja me mõtlesime, et ta single. Tõnisel oli isegi kahtlus, et äkki talle meeldivad mehed, kuna ta oli nii sõbralik ja üks laupäev ütles, et kui meil tööst tüdimus tekib, et siis tulge pakkimislattu ja ta pakub mõned õlled. Me muidugi mõtlesime too kord, et ta tegi nalja aga järgmisel päeval ta ütles, et ta ei tee selliste tõsiste asjadega nalja. Igatahes tuli täna välja, et ta on abielus ja tal on juba 5 last (ühed neist koguni kolmikud).
Ülemus tegi meile ka väikse kingituse hea töö eest- iga ühele oma pudeli jahutaja (pehmest materjalist pudeli ümbris). Siin on need päris populaarsed. Ja meie ütlesime ka omalt poolt aitäh, kinkides talle teemantviili.
Reede õhtul oli meil väike pidu. Jaapani sõber Nao tuli ka Manjimupi tagasi, et puid istutada. Ja siis me rääkisimegi, naersime, .... nagu vanadel headel aegadel ehk siis nagu mõned kuud tagasi.
Homme algab kaua oodatud puude istutamine. Ülemusega saame kõik (endised ja uued töötajad) hotelli parklas kell 6.30 kokku ja siis sõidame kuhugile lagendikule, kus siis tulevikus peaks meie istutatud puud kasvama.