Vana, hea ja armas Austraalia

Nonii eile siis saabusime tagasi Austraaliasse. Teen siis lühidalt kokkuvõtte reisist.
lennukisõit Balile oli ok kuni maandumiseni, sest vahetult enne maandumist sõitis lennuk äikesepilve ja korra sattus lennuk päris korralikku turbulentsi. Peale seda intsidenti maritele enam lennukiga ei meeldi enam sõita. Lennujaamast võtsime takso ja lasime viia end hotelli. Valisime lõpuks kolmanda koha, sest kaks esimest olid ikka päris peldikud. kell 24 kobisime voodisse ja esmamulje oli ikka kohutav- niiske ja palav kliima, räpasus igalpool, tüütud kohalikud kes proovivad igasugu sitta müüa ja liiklus täielik kaos. Isegi hullem kui egiptuses.
Järgmisel hommikul läksime ostma paadipileteid Gili saartele. Sinna saab mitutmoodi. Meie valisime kõige kiirema ja kõige kallima. Teise päeva kohta suutsin peale mitme koha külastamist ja suurt kauplemist meile päris soodsalt piletid saada (leedukad kellega kohtusime maksid poole rohkem ehks siis algse hinna mis ka meilt küsiti). Enne lõunat korjas meid peale takso mis viis sadamasse kus edasi sõitsime paadiga. Paat oli võimas- nelja mootoriga, iga mootor 200 hj ja mahutas kuskil 40 inimest. Loomulikult jäi paat hiljaks ja üks mootor jampsis terve sõidu saarele. Paadis saime tuttavaks ühe austraalia naisega kelle tütar on abielus indoneeslasega ja tänu temale saime Gili Trawangal suht soodtsalt 3 päevaks elamise. Ega me seal muud teinud kui sõime, võtsime päikest, jalutasime mööda saart ja magasime. Magama läksime tavaliselt õhtul 7-8 paiku ja äratus oli kuskil 6 hommikul. Telekat meil polnud ja raamatud said ka suht kiiresti läbi loetud. Esimestel hommikutel äratasid meid kuked ja moshee. Kukkesid ja kanu on ikka igal pool ja mosheesid on ka igal asustatud saarel. Moslemitel ju komme päevas mingi 5 korda palvetada ja siis nendest ruuporitest hakkab mingi araabia räpp mis on kuulda igalepoole. No mis usk see selline on mis sunnib mehi 5 korda päevas palvetama? Piisab mu arust kui korra aastas jõulude aegu oma pattusid andeks paluda. Viimasel ööl käisime ka pubis kus saime tuttavaks leedukatega- Vytase ja Benaga. Pidime nendega järgmisel päeval kokku saama, aga välja nad ei ilmunud. Ju siis me polnud piisavalt huvitavad või siis hoopis Vytase viin koolaga ei lubanud tal lihtsalt ennast välja ajada (see variant on muidugi tõenäolisem). Ta jõi ikka seda päris palju. Imelik maitse, selle kokteili peale meenus mulle kohe ka üks ammune populaarne jook eestis- Royal piiritus Mehukattiga. Minu arust on need samaväärsed joogid. Igatahes kolisime järgmisteks päevadeks väiksematele Gilidele kus oli väga väga rahulik ja vedelesime jälle niisama.
Tegelt ma ei viitsi eriti kirjutada, sest mida ma siin ikka nii väga heietan. teen siis lühidalt ülejäänud päevade kohta. 4 päeva olime Ubudis mis on linnake suurel saarel. Hinnad on natuke odavamad kui Kutas ja inimesed pole nii tüütud kui Kutas, aga tüütud on nad ikka. Ühe päeva rentisime autojuhi koos autoga ja käisime loodust , templeid ja muid vaatamisväärsusi vaatamas.Loodus on ilus. Ülejäänud aja vegeteerisime niisama ja kolasime poodides. Õhel päeval lasime massazi teha ja pediküüri ja maniküüri ja näomaski. Ei ma pole pede, aga korra elus ju ikka võib seda endale lubada. Viimase öö olime taas Kutas. Seekord olime korralikumas hotellis ja ümbrus oli ka täitsa puhas ja korralik.
Võtan siis lühidalt kokku selle reisi tähelepanekud- vaesus ja räpasus on igalpool. Inimesed on tüütud ja proovivad sulle igasugu sitta pähe määrida, sest turism on 85% inimestel ainuke sissetulek. Väikestel Gili saartel polnud tegelikult inimesed nii tüütud. Ilm on soe ja niiske, vähemalt hetkel sest kohe algamas vihmaperiood. Vesi on puhas ja soe. Inimesed enamastiu ikkagi õnnelikud. 17 päeva oli minu jaoks igatahes liiga pikk aeg seal olemiseks. Hinnad nüüd teab mis odavad ka pole, odavamad muidugi kui Austraalias, aga nii odavad kindlasti mitte kui teiste juttudest on mulje jäänud. Isegi Egiptus on mu arust odavam. Ainuke mis odav on on suits. Kuskil 15 krooni pakk. Ja suitsetatakse seal palju. Austraalia ilusamad rannad (Coral Bay, Esperance) on tunduvalt ilusamad kui Bali omad.
Lisaks sain vist viimasel ööl seljale nii palju külma, et hetkel on liikumine suht vaevaline. Konditsioneer puhus nimelt viimasel ööl otse voodi peale ja küllap seal ennast ära külmetasin. Täna parem kui eile, aga kui esmaspäevaks parem pole, siis arsti juurde minek. Süst perse ja küll siis elu on jälle ilus. Täna sõidame siis telkima suurema seltskonnaga ja hävitame viimast korda korralikult Austraalias tubakat ja alkoholi, odavat Indoneesia tubakat ja alkoholi. Aga selge, ma lõpetan. Tunni pärast ärasõit.