Oliivid, oliivid ja veel oliive

Mis meil siis uut siin juhtunud on. Tegelikult mitte midagi sellist põrutavat. Eelmisel reedel lahkusid inglane ja iirlane. Alguses pidi lahkuma ainult inglane, aga miskipärast otsustasid reede hommikul ka iirlased lahkuda. Kuna meil olid vabad päevad, siis viisime nad linnapiirini ja sealt edasi matkasid nad rongiga linna. Hea uudis oli see, et alguses plaanitud 2 päeva asemel saime 4 päeva puhata. Põhjus oli selles, et viimasel päeval enne vabu päevi läks kombainil diislipump katki ja uut ei olnud kuskilt saada. Õigemini polnud seda kuskilt Austraaliast saada. Kombainil on Fiati mootor ja sellele selliseid haruldasi mootoreid ei ole palju siin mandril. Seega oli kaks võimalust- tellida Euroopast või siis vana lasta restuareerida. Kuna tellimine võtab aega 2 nädalat (sic!), siis otsustati vana restaureerida.

Inglase ja iiralse asemel saime 4 eestlast. Ühe tüdruku ja 3 poissi. Üks poiss on 25 aastane ja teised 20 aastased. Eks nad on paremad küll kui kõik eelnevad 10 inimest, kes siit kuu aja jooksul läbi on käinud. Aga eks ka neil ole omad väiksed vead. 20 aastane inimene on ikka 20 aastane inimene, eriti kui eelnev töökogemus puudub. Samas ega ma ei hädalada, saavad ilusasti hakkama ja eks tuleb anda ka aega neil atra seada.

Marite töötab ikka tehases tõstuki peal ja mina teen kõike jooksvaid asju mis vaja on. Konkreetset Tööd nagu mul polegi. Tänasest otsustati, et tehas hakkab tööle kahes vahetuses. Kumbki vahetus 9 tundi ja mina olen selles mis on kella 16-01. Hakkan uuesti tõstukiga sõitma. Samas ma ei usu, et seda kahte vahetust pikaks ajaks on. Järgmistest oliiviblokkidest enam nii palju marju ei tule ja küll nad siis jälle muudavad seda.

Siin on marjade korjamist veel maksimaalselt 2 nädalat ja eks siis paistab, mis edasi saama hakkab. Kui meid vajatakse ka järgmises kohas, siis tõenäoliselt liigume 500 km lõunapoole. Samas pole ma enam nii väga kindel kas ma tahangi sinna minna. Parema meelega jääksin siia edasi ja töötaksin siin. Põhjus on väga lihtne miks ma sinna minna ei taha, aga sellest ma ei taha pikemalt rääkida. Eks osad inimesed teavad põhjust. Aga mida ma siin heietan, keegi pole meile ju pakkunud seda varianti veel (tegelt pole ametlikult kellegile pakutud, aga mõned saavad kindlasti pakkumise). Eks tuleval nädalal oleme targemad.

Vabadel päevadel käisime Perthis. Esimesel õhtul olime Liisi ja Kristajani juures ja jõime õlut nende legendaarses garaažis. Lisaks meile olid seal ka meie teised töökaaslased ja Triin-Liis ja Kuno. Ööseks läksime Kunni ja Triinu juurde. Järgmisel päeval asjatasime niisama. Käisime poodides ja laenutasime õhtuks kaks filmi mida vaadata. Triin tegi ahjulõhet ja nii me siis tiksusime seal vaikselt. Pühapäval läksime Pallode juurde. Kuno ja Triin-Liis olid ka kaasas. Nad said mingi kuua aega tagasi Pallodega tuttavaks. Mängisime seal tennist ja sõime ning jõime. Maretil oli sünnnipäeva ja seda sai ka natuke tähistatud. Esmaspäeval korjasime kaks uut eestalast peale ja tõime nad farmi. Enne seda oli muidugi kohustuslik söögi ostmine.

Kõik on meiega muidu hästi. Samuti ärge tehke enam mingit paanikat. Mainisin juba mingi kuu või rohkem tagasi, et me telefone kasutame ainult linnas. Siin on meil telefonis netikaart, aga Marite juba kirjutas ka sellest eile.

NB! Halvad inimesed Eestist, järgmine kord kui te Vana Tallinnat joote, siis võtke minu terviseks ka ja mõelge minu peale.
Jälle kuulmise ja nägemiseni,
Rein